Números 11
CBUNT vs NAA
1 Minushsha zar taar ashkusin, Israelchich tputs Apanllee yuw zandkana an tsiyatkusin, Nish kusaranguni, kiyung kachiykuni taakaniya. Iyaam Apanll antaati istakeeja. Watstaya, ántangat ashirangsin, Apanllsha anoo mazinarangu, kapung tsiyantarangu, sumasee mikeeru zanganirangiya. Sumassha pantsatarangiya yuwash Israelchich ántarana anshu.
1 O povo se queixou de sua sorte aos ouvidos do Senhor . Quando o Senhor ouviu as reclamações, sua ira se acendeu, e fogo do Senhor ardeu entre eles e consumiu algumas extremidades do arraial.
2 Anshuchshitisin kapung punirangusin, ¡Aay! Móysisaa, tpachindanganda, átangat ashiranganaya. Móysissha, Apanllee masharangu, Apaa, watsta. Tputsee nayaningcha. Musá waneerinllpa, tárangu, sumassha mikeeru, ztazataran ashirangiya.
2 Então o povo clamou a Moisés. Este orou ao Senhor , e o fogo se apagou.
3 Ashirucha, anoo tsap sur Tabera atusin yásamaranganaya. Nee tsap Apanll sumaspa tiroorangu atusin táranganaya.
3 Por isso aquele lugar foi chamado de Taberá, porque o fogo do Senhor se havia acendido entre eles.
4 Israelchichish tputs zapan minpicheewpa tputs washunand yapandayarusin taarangana. Anshitisin tputs katungtsingazimari chinaranganaya. Apanllee yutaritam ínaranganaya. ¿Chakza iyaam wanutsee taarinapaz panapanda? tárangusin, támararangusin, tanuranganaya.
4 E o populacho que estava no meio deles veio a ter grande desejo das comidas dos egípcios. Também os filhos de Israel começaram a chorar outra vez, dizendo: — Quem nos dará carne para comer?
5 ¿Tamarinaareeja Ijiptosh tsap katungats zapan taarang? Ijiptosh tsap kayupchee ngutani kuwiptini putayaruni, zapan katungaranganiya. Ichingaroo katungats katungtariniya. Pipinutam, sandiyaatstam, puweerutam, sipuchatam, ajutam, aship katungkuni kis taaranganiya.
5 Lembramos dos peixes que comíamos de graça no Egito. Que saudade dos pepinos, dos melões, dos alhos silvestres, das cebolas e dos alhos!
6 Itaru, natsha ¿tamakaniya? Marizimun yarpunishini puzatkiniya. Neetsshat katungats sur maná nda katungamaam yasaruni, tsachikaniya, táranganaya.
6 Mas agora a nossa alma está seca, e não vemos nada a não ser este maná.
7 Ansha maná kumaz wach tamatarpari ashiru psiyaruwa, yasin wash tamapari ashiritamta.
7 O maná era como semente de coentro, e a sua aparência era semelhante à de bdélio.
8 Anootssha tputs yáychusin, túshiysh tuyarusin, taxaptataranaya. Ashiramchusin, shtashishsha pshtayarusin mustaranaya. Mishat, pangaatstam tinaranganaya.
8 O povo ia por toda parte e o colhia. Eles o moíam em moinhos ou o socavam em pilões. Depois o cozinhavam em panelas e dele faziam bolos. O sabor do maná era como o de bolos amassados com azeite.
9 Psaansha sirin kapung pantsatarangiya. Anshurtatam katungats maná pantsatarangitamta.
9 Quando, de noite, descia o orvalho sobre o arraial, sobre este também caía o maná.
10 Móysissha mazinarangiya yuwaa maachirit Israelchich kiyung kachiykusin, pangunung washitungash tanutantangat ashirangana anootsi. Apanllsha anumand kapung tsiyantarangitamta.
10 Então Moisés ouviu como o povo chorava por famílias, cada um à porta da sua tenda. O Senhor ficou muito irado, e Moisés também não gostou daquilo.
11 Móysissha Apanllee masharangiya ¿Mayaamsha Apaa, shiy nuwaa tputsireetstaatish kiyung yachaksha? ¿Shiy mayamand nuwaa amb ashimaam zandaksha, nuwaamamarisha nee tputs Israelchichee ksutamaam kasaksha? Kapung tarawaz kasarangshawa. ¿Nuwataati ashpam tputs tamaycheezee?
11 Moisés disse ao Senhor : — Por que fizeste mal a teu servo, e por que não achei favor aos teus olhos, visto que puseste sobre mim a carga de todo este povo?
12 ¿Antaati nuw ipareetsinawa? ¿Nuwshat pachipeeri yamapee? ¿Nlluraatscha pachipeeruch, titkurimunich wayataratachchee? ¿Tamareeja ashpa tputs yamayaruri, yap shaana zitaminaam tsapoo panarangish amb wayachee? Pinasaktana ashpa tputs ksutamaama.
12 Será que fui eu quem concebeu todo este povo? Será que fui eu quem o deu à luz, para que me digas que o leve no colo, como a babá leva a criança que mama, até a terra que prometeste dar a seus pais?
13 Nuwangaz panapasinda atusin, tputs zapan kuskusin, Nuwaam wanuts pananda, katungpani, átanicha, átangat ashiksincha. Nuwshat ¿yapshitaja wanutsee yáyruri, Neewa, táychee?
13 Onde eu poderia conseguir carne para dar a todo este povo? Pois chora diante de mim, dizendo: “Dê-nos carne para comer.”
14 Ashiriya, nuw na zandakshitazi. Nuwaamamsha tarawaz kapung panaksha. ¿Nuwataati ashpa tputs tamayareezi ksutchee? Nuwaam mbamcha ksutamaama.
14 Eu sozinho não posso levar todo este povo, pois é pesado demais para mim.
15 Apaa, wandaya tarawaz nuwaam arangeem panamaam zandkush, nuw zandakshitazee. Nda ashishtamaam tsipamaritana tsipachima. Tsipakchinaareena, ndusha kiyung kachiychina, tárangiya.
15 Se me tratas assim, mata-me de uma vez. Se achei favor aos teus olhos, peço que não me deixes ver a minha miséria.
16 Apanllsha, Ashiri, shiysha Móysisaa, tputs ashpari Israelchich yuwanandari wachin kurakaa annandari 70 tputs kuruzeerush, nuwash pangi tushaneengi. Nuwaam anush kutachindama.
16 O Senhor disse a Moisés: — Reúna para mim setenta homens dos anciãos de Israel, que você sabe que são anciãos e superintendentes do povo, e traga-os diante da tenda do encontro, para que estejam ali com você.
17 Nuwshat anush karuweeruri, shiyapa tsiyatchinipa. Nuwaana kani kurakaamtam panakchuri, uru shiyaam ipunshish Israelchicheem ksutamaam taachinllinaya. Ndusha shaani kiyung kachiykish ashtachsha, Apanll tárangiya.
17 Então descerei e ali falarei com você. Tirarei do Espírito que está sobre você e o porei sobre eles; e eles ajudarão você a levar a carga do povo, para que você não tenha de levá-la sozinho.
18 Tárangu, anumunsha tputsee kamachtamaam Móysispa yusur tsiyatarangiya. Natu ashpari tputs wanasir yaramaam kamaningcha. Ashparitssin mangootstam yarchinllinpa. Sheersin, putamsha zar wanutsi katungamaam kuschinllinpa. Watam marizimun tanuntangat ashirangsin, ¿Chakza wanutsee panapasinda? Ijiptosh taarangani, anush katungats zapan kis katungaranganiya, táranganawa. Itaru, natsha nuw wanutsee katungsheemis zapan panachina.
18 Diga ao povo: “Santifiquem-se para amanhã e vocês comerão carne, porque vocês choraram aos ouvidos do Senhor , dizendo: ‘Quem nos dará carne para comer? A vida era melhor no Egito.’” Por isso o Senhor lhes dará carne e vocês poderão comer.
19 Nda natumari zar wanutsee katungatssa. Ichingaru zar putam, putam ashtatssa.
19 Não comerão um dia, nem dois dias, nem cinco, nem dez, nem ainda vinte,
20 Minam tsup zurampatari katungachus, siyaatsimari wanuts kasikchu, katungamaris shipipis shitungchiya. Izuuru kaniztsimun saanaa tsungasambatssa, yuwamand nuwaa kasamaam zandkis anumandaya. Watam Ijiptosh tsap shitungarangus, nuwaa; ¿Mayaamshtaja Apanll iyaa ningeem wayarang? tárangsawa. Watam nuwaana siyaa imachkinawa, Apanll átcha, tángcha, tárangiya Móysisaatsi.
20 mas um mês inteiro, até que saia pelo nariz, até que fiquem com nojo dela, porque vocês rejeitaram o Senhor , que está no meio de vocês, e choraram diante dele, dizendo: “Por que saímos do Egito?”
21 Móysissha; Zuraksha. Itaru, iyashuch tputs zapan washunand 600 mil tputs kamuzanandari taaranaya. Itaru, shiyshat iyaa tárangsha; Nuw siyaam wanuts katungsheemis zapan panachintspa. Ichingaru zar, ichingaritam tsup katungatssa, tárangsha.
21 Moisés, porém, respondeu: — Este povo no meio do qual estou é de seiscentos mil homens em pé, e tu dizes: “Eu lhes darei carne, e eles a comerão durante um mês inteiro.”
22 Itaru, ¿yapsha chinuz opeeja, wakara zapan taara? Musash kapungumashish kayupich zapantaatiya kawakchurini, ashiritaa wandari pishtachtamparee. ¿Tamareeja ashpamich tputseets tatsamooch? tárangiya.
22 Quantos rebanhos de ovelhas e de gado teríamos de matar, para que tivessem o suficiente? Ou será que bastaria, se ajuntássemos para eles todos os peixes do mar?
23 Itaru, Apanllsha; ¿Antaatiya nuw tputseezi nda uru ashtachina? K'keetsi tatsamchima. Na napangandama; ¿tamapari yuw táyanlli anoo nda nuw tatsamchina? Apanll tárangiya.
23 Porém o Senhor respondeu a Moisés: — Será que a mão do
24 Móysissha Israelchichee kamanirangiya yuwaa Apanll tsiyatarangu anootsi. Ashpari wachinaa kamanirangiya. Uwshtisin ashpari Israelchich wachinanandari 70 kusatarangsin, shaniyshishish pangus kutaksin, shaniy ashiranganaya.
24 Moisés saiu e contou ao povo as palavras do Senhor . Ele reuniu setenta homens dos anciãos do povo e os pôs ao redor da tenda.
25 Apanllsha anush msasish karuwataraa ashirangu, Móysispa tsiyatarangiya. Waanaa wizpuree Móysisaam panarangu, anoo anchichtam tputseem 70 kurakaam panarangiya. Sheeru, tputsee tutsiyatstayaru, tputssha apanllpan tamaparee ashirusin Apanllee kuk natumasamaam kaman kaman ashiranganaya. Anumunarisha, arang Apanll ndushat anumashee k'kuzee tsiyatamaam tutsiyatstarangiya.
25 Então o Senhor desceu na nuvem e falou com Moisés. E, tirando do Espírito que estava sobre Moisés, o pôs sobre aqueles setenta anciãos. Quando o Espírito repousou sobre eles, profetizaram; mas isto nunca mais se repetiu.
26 Mishat, Móysis 70 kurakaa ipusarangitaa, itaru anchich kurak tsimbunatam nda shaniyshiship kusaranganaya. Anshitisin tputs suru Eldad, Medad ashirusin waanshutari pang' taar ashiranganaya. Ashirangtaatssin, anoom Apanllsha wizpuri anush tputs tapshturangitamta. Ashirucha, apanllpan tamapari ashiritamsin kizpuritam wanasir pangush tsiyataranganaya.
26 Porém dois homens ficaram no arraial. Um se chamava Eldade, e o outro, Medade. O Espírito repousou sobre eles, porque estavam entre os inscritos, mesmo que não tivessem ido até a tenda; e profetizavam no arraial.
27 Ashiriya, nllursha anoo mazinarangu, Móysisap kamaniti átu iripurangiya. Anush kuseeru, Móysisaa kamanku; Eldad, misha Medad ashirusin mangu apanllpan tputs tamapari ashiritamsin wanasir pangush Apanllee kuk tsiyateenllinpa, tárangiya.
27 Então um jovem correu e anunciou a Moisés: — Eldade e Medade estão profetizando no arraial.
28 Anpur Josuey, Nomarini wip, kanungasimuna Móysisaam istampaneem taarangiya, Anshat; Ichee, Móysisaa, shiyshat watsta tángi, tárangiya.
28 Josué, filho de Num, auxiliar de Moisés, um dos seus escolhidos, respondeu e disse: — Moisés, meu senhor, ordene que parem com isso.
29 Itaru Móysissha; Josueyaa, ¿Mayaamsha shiy nuwaa pachindaksha? Waani Israelchich tputs ashparitssin Apanllee wizpur payuptamsina atina, tárangiya.
29 Porém Moisés lhe disse: — Você está com ciúmes por mim? Eu gostaria que todo o povo do
30 Móysis, mishat wachinanur ichingaru kurakawtam Israelchich tputs pangpeewaritam kanapuranganaya.
30 Depois, Moisés se recolheu ao arraial, ele e os anciãos de Israel.
31 Apanllsha kambusurush marshuchee katamish zanganirangiya. Kambusursha kizpur kambustarangu zamzee tpurangayaru, yapsha tputs taarana ambshat katamish marshuch pantsatarangiya. Anshat katamish marshuch zapan pantsatarangu, ashchiri shuneeru yuwash taarana anush tatsitarangiya. Tputssha naparangsin, minum zar wazuran naakich anush ashchiri zamiz tatsitarangu, minumtam metor pakchimsha pshataru íwaririni tamusinlleerangiya.
31 Então soprou um vento do Senhor , e trouxe codornizes do mar, e as espalhou pelo arraial em todas as direções, numa extensão de cerca de um dia de caminhada, a uma altura de quase um metro sobre a terra.
32 Tputsshitisin, marshuchee katamish parangusin, anuritam zar, psaanpatari, ichingaru zar pacharanganaya. Sheersin, zapan xanataranganaya. Tputs minumtiyam nda pakich xanatarangana. Itaru ichingarusin tputs zapaniri tsimbunaa tunelat yanuru xanataranganaya. Sheersin, zareetssha mapzapani atusin, taarshishuri maputaranganaya.
32 Todo aquele dia e toda aquela noite, e também no dia seguinte, o povo se levantou e recolheu as codornizes; o que menos recolheu teve dez montões; e as estenderam para si ao redor do arraial.
33 Ashiri tputs wanutsee mangu zapan xanatarangsin, nda katungkusin mangutarishtisin itsaniranganaya. Wanutsee kanizirangsin, tsacheerpashtisin katungaranganaya. Anumandsha Apanllsha kizpur tsiyantarangu, tputsee waneerangu, zapan tsiparanganaya.
33 Enquanto a carne ainda estava entre os seus dentes, antes que fosse mastigada, a ira do Senhor se acendeu contra o povo, e o feriu com uma terrível praga.
34 Ashirucha, anoo tsap sur Kibrot-Hatawa, atusin yásamaranganaya. Nishuri tsap tputsee katungtsingazimari chinakana anumand Apanllsha waneeyanlliya, atusin táranganaya.
34 Por isso aquele lugar foi chamado de Quibrote-Hataavá, porque ali foi sepultado o povo que teve o desejo das comidas dos egípcios.
35 Tsap Kibrot-Hatawamand, shitungeerandsin Jaserotapsha tsap kuseersin, anshurisha taaranganaya.
35 De Quibrote-Hataavá o povo partiu para Hazerote e ali ficou.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?