Mateus 7
CBUNT vs ARC
1 Mishat, siyaa táchintspa; Paptsa; siy tputsee yutaritcha átus, Apanllsha siyaa yutaritcha táchtamtaya. Ashiri paptsa atina.
1 Não julgueis, para que não sejais julgados,
2 Siy tputsee nda nayanikus, Apanllsha siyaa nayanichtamtaja. Itaru, tputsee nayanikus, Apanllsha siyaatstam nayanichiya.
2 porque com o juízo com que julgardes sereis julgados, e com a medida com que tiverdes medido vos hão de medir a vós.
3 Tputs yutarit taakana anoo pakchitaa yutarit taaku, siysa kaman kaman ashiksawa. Itaru, saanaatsee yutarit taakis anoo kamapshiksa. Kapungtaa yutarit taakus mapiyksawa.
3 E por que reparas tu no argueiro que
4 ¿Tamaree ashkuch, tputsee: Zuwaa, istachinllpa Apanllpat mangeetsish yaramaama táchich? watam nda saanaatstaa mangeetsis yaraksawa.
4 Ou como dirás a teu irmão: Deixa-me tirar o argueiro do teu olho, estando uma trave no teu?
5 Itaru, chtaru saanaatstama mangeetsis yarangamatssa. Sheerus, saanaa mangeetsis yararamchus, ashiri tputsee istamaam waritariya yaramaama.
5 Hipócrita, tira primeiro a trave do teu olho e, então, cuidarás em tirar o argueiro do olho do teu irmão.
6 Itaru, yuwaa tputs Apanllee kuk izuuru ngatkana anoo, misha Apanllee yutarit zarungchakana anootstam, Apanllee kuk tayaspatarintspa, watsta; watam nda zandkuwa. Tayaspatakus, aranginasha mantsir tsiyatachpasinaya Apanlleetsi. Tumuzpaz ashiru siyapat waratachparee, watam uru tsiyantaku waratamamari zandkuwa. Mishat, kuchpaz ashiru wandari sambarchish taachiya. Apanllee nda yutarit natsaku, mangoo yaramaam ngatkana. Ashiri tputs ashku anoo tayaspatarintspa atina.
6 Não deis aos cães as coisas santas, nem deiteis aos porcos as vossas pérolas; para que não as pisem e, voltando-se, vos despedacem.
7 — ausente —
7 Pedi, e dar-se-vos-á; buscai e encontrareis; batei, e abrir-se-vos-á.
8 — ausente —
8 Porque aquele que pede recebe; e o que busca encontra; e, ao que bate, se abre.
9 Mishat, Apari siyaa kis istachintsa atina. ¿Siy tputsis tamatareezis? Iparis: Nuwaam kazinzee, tákchu, ¿nitaati patumbchee panacheezis?
9 E qual dentre vós é o homem que, pedindo-lhe pão o seu filho, lhe dará uma pedra?
10 Nuwaam kayupchee, tákchu, ¿Mkaa panacheezis? nduni. ¿Chakaja wipaa chinaku ashich?
10 E, pedindo-lhe peixe, lhe dará uma serpente?
11 Siy yuttamashtaa taaktaatis, ipareemis wanasir panaksawa. Itaru, Aparini misisina panachiya. Siyaa kasiriya, watam kanindush taakuwa. Ashiri chiy mashkuch, chiyaam izuuru istachiya.
11 Se, vós, pois, sendo maus, sabeis dar boas coisas aos vossos filhos, quanto mais vosso Pai, que
12 Ashiriya, siysa saanpata ashiritam shingtamtsa. Saanpata istangtsa. Wanasiri ashpanda átus, siysa wanasiritam tputsee istangtsa. Anoo Móysisarini sirútamasa tayapstarangiya. Apanllee kuk kamanimapan anootstam tayapstarangana. Ashirucha, siysa shingtamtsa. Tputsee chinayarus, istangtsa; siyaa atashina; Isus tárangiya wipunasheetsi.
12 Portanto, tudo o que vós quereis que os homens vos façam, fazei-lho também vós, porque esta é a lei e os profetas.
13 — ausente —
13 Entrai pela porta estreita, porque larga
14 — ausente —
14 E porque estreita
15 Ngichimapanee kuk mazinarintspa. Apanllee kuk tayaspatakina atitaa, ngichkana. Apanllee tiptsiri tamapingamaam tsiyatkana. Siyaa kachingamaam anoomari chinakana. Mang' yutaritssincha. Yashingchichcha tputsi.
15 Acautelai-vos, porém, dos falsos profetas, que vêm até vós vestidos como ovelhas, mas interiormente são lobos devoradores.
16 Itaru, anoo natstamaam taariya. Tputs nda wanasiri taaku, mantsir taaku, ¿antaati Apanlleeja tiptsir? Itaru, yuw wanasiri taaku an Apanllcha tiptsiri.
16 Por seus frutos os conhecereis.
17 Yasinaa wanusimun uru yasamaam taariya. Tputssha yuwaa ashku anumun yasamaam taaritamta. Napaz yasin wanasirimash katungats yusitariya. Mantsammashi yusitareeja. Yasin mantsammash katungats yusitareeja.
17 Assim, toda árvore boa produz bons frutos, e toda árvore má produz frutos maus.
18 Ashiriya, wanusimun yasinaa kamiran yasamaam taariya. ¿Tamaree kpash k'payunllee pusachich? Mishat, ¿mantsirish kizarunaa pusacheezich? ndambari. Ashiriya, chiy tputsich yasinamun yasamaam taariya. Yuwaa ashku anumun tputsee natstamaam taariya.
18 Não pode a árvore boa dar maus frutos, nem a árvore má dar frutos bons.
19 Yasin nda wanasir kxoonku, nda yusiku, ashiri tuwamaam waritakcha; sumaseem tazuchchi. Ashikpaz ashkiya.
19 Toda árvore que não dá bom fruto corta-se e lança-se no fogo.
20 Ashiriya, siysa tputsee natstayarus, anoo chinangtsa. Tputs wanasiri taaku an Apanllchichcha, itaru mantsir taaku an yashingchichcha.
20 Portanto, pelos seus frutos os conhecereis.
21 Tputs zapan nuwaa: Shiyash tachitchinllpa atusin, itaru Aparshi izuuru tachitamaam ngatkana. Ashiri Apanllish tachitamaam pinasakana. Yuwamari Apareetsich kuk payuku, anumari Apanllish pshtuchiya.
21 Nem todo o que me diz: Senhor, Senhor! entrará no Reino dos céus, mas aquele que faz a vontade de meu Pai, que
22 Apanll tputsee wanimaam tsapurunasush kuskachu, zapan tputs nuwaa tsiyatku, Isusoo, Aparshish tapshtunda táchpasinaya. Napa shiyamun surish tputsee tayapstaranginawa. Shiyamunatam surish yashingoo tputsush tashitungaranginawa. Shiyamunutam surish tputs napuxtaranganawa; mangu táchpasinaya nuwaatsi.
22 Muitos me dirão naquele Dia: Senhor, Senhor, não profetizamos nós em teu nome? E, em teu nome, não expulsamos demônios? E, em teu nome, não fizemos muitas maravilhas?
23 Itaru, nuwsha: Shiyaa yasareezi. Shiy watam yutarit taarangshawa. Shiyaa yapshtumaam zandkeezi. Anoo mazinamaam zandkeezi. Kanapungcha; táchima.
23 E, então, lhes direi abertamente: Nunca vos conheci; apartai-vos de mim, vós que praticais a iniquidade.
24 Ashiri siysa paptsa. Nuwaa kuki mazinayarus, payungtsa; siyaa atashina. Ashkachus, tputs wanasir panguku tamatarparee ashirus, kizpur taatssa. Napa tputs mang'patari panguku, patumbchimun k'tseeyaru, pashucheeru pangukiya.
24 Todo aquele, pois, que escuta estas minhas palavras e as pratica, assemelhá-lo-ei ao homem prudente, que edificou a sua casa sobre a rocha.
25 Sheeru, sin kizpurtaa sinaku, kungsha kumbiyaru, kambusursha kizpur kambustakitaa, ashtaa pang' nda yurangakiya. Mbam taakiya. Siysa nuwaa kuki mazinakus, ashiritam payungtsa. Ashkachus, nuwamunatam kizpur taatssa.
25 E desceu a chuva, e correram rios, e assopraram ventos, e combateram aquela casa, e não caiu, porque estava edificada sobre a rocha.
26 Itaru, mazinaktaatis, nda payukus, tputs mangsharitpaz panguku ashirus taatssa. Mangshari panguku, kungumun wing' k'tseeyaru, iwaziri pashucheeru, pangukiya.
26 E aquele que ouve estas minhas palavras e as não cumpre, compará-lo-ei ao homem insensato, que edificou a sua casa sobre a areia.
27 Sinsha sinaku, kung kapung kumbiykchu, kambusurtam kambustakachu, musásiri yurangachiya. Kizpur tpuw támach ashtarasha. Yuwis nuwaa kuki nda payukis anis mangshari pang' ashirus taaksa. Ashiri na nuwaa kuki mazinakus mangoonangtsa; Isus tayaspataku, tárangiya. Sheeru, tayaspatamaam iwaparangiya natumasamta.
27 E desceu a chuva, e correram rios, e assopraram ventos, e combateram aquela casa, e caiu, e foi grande a sua queda.
28 — ausente —
28 E aconteceu que, concluindo Jesus este discurso, a multidão se admirou da sua doutrina,
29 — ausente —
29 porquanto os ensinava com autoridade e não como os escribas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?