Daniel 5

CBUNT vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Zapishsha, kurak Nabukodonosor tsiparamchu, wipsha Belsasar kurakaam kinarangiya. Uwsha Babiloniyashchee ksutarangiya. Ansha Belsasar; Washunand shaniyeeruni, kis katungpani, átu, minum mil kurak tsipasawa yambirangiya. Ichingurusin shaniyeersin, katungkusin kapung vinoo waaranganaya.
1 O rei Belsazar deu um grande banquete a mil dos seus grandes, e bebeu vinho na presença dos mil.
2 — ausente —
2 Havendo Belsazar provado o vinho, mandou trazer os vasos de ouro e de prata que Nabucodonosor, seu pai, tinha tirado do templo que estava em Jerusalém, para que bebessem por eles o rei, e os seus grandes, as suas mulheres e concubinas.
3 — ausente —
3 Então trouxeram os vasos de ouro que foram tirados do templo da casa de Deus, que estava em Jerusalém, e beberam por eles o rei, os seus grandes, as suas mulheres e concubinas.
4 Vinoo waarangusin, mang' ksaksin, apanllputseetssha orpa, mishat ur mburshimashpat tinama, misha yasinaatstam tinama, patumbcheetstam tinamaa ichinguroo kis ungirtaksin, yasiyastangat ashiranganaya.
4 Beberam vinho, e deram louvores aos deuses de ouro, e de prata, de bronze, de ferro, de madeira, e de pedra.
5 Ashishtarusin, yap nda chinarana anush tputssha uw yakarangiya. Yuwash mbarin kurakurtaru 'sineeru anush yakarangu, pangusimun watandpunu mburshimun yandamaam chtarangiya. Kuraksha uwee yandayandaru, anoo parangu,
5 Na mesma hora apareceram uns dedos de mão de homem, e escreviam, defronte do castiçal, na caiadura da parede do palácio real; e o rei via a parte da mão que estava escrevendo.
6 kizpur puniku, kaxiwatatara ashirangu, wanutssha ichinguru ta ta ta kizpur ashirangiya.
6 Mudou-se, então, o semblante do rei, e os seus pensamentos o perturbaram; as juntas dos seus lombos se relaxaram, e os seus joelhos batiam um no outro.
7 Kapung punirustarangu, muchchuree; Babiloniyashuch natstampan, misha tuwachimapaneetstam, misha wishunootstam kuruzushinints. Mikeerus naanints, táshinints, tárangu. Yasampansha kusarangsin, Kuraksha yasampanee, ¿Chakamasa nee yandamaa natstamaam yasariya? Natstayaru, yuwaa átu anoo itsinsaru nuwaa kamankachu, nuwsha anoo kurakaam ínachima. Sheeri, kurak wamari kizpur kawapanamish túmartachima. Xanoomsha orpa tinama panachima. Ashkachuri, uwsha kizpuree kurak kinachiya, Belsasar tárangiya.
7 E ordenou o rei em alta voz, que se introduzissem os encantadores, os caldeus e os adivinhadores; e falou o rei, e disse aos sábios de Babilônia: Qualquer que ler esta escritura, e me declarar a sua interpretação, será vestido de púrpura, e trará uma cadeia de ouro ao pescoço, e no reino será o terceiro governante.
8 Itaru, yasampansha ichingarusin minamtiyam yandamaa nda mangoonaranganaya. Kurakaa kamanimaam izuuru pinasaranganaya.
8 Então entraram todos os sábios do rei; mas não puderam ler o escrito, nem fazer saber ao rei a sua interpretação.
9 Ashiri kurak Belsasar aranginasha kapung punirangu, tash kizpur kaxiwatarangiya. Kurakawshtisin ichingurusin yuw shaneerana an nda pakchiyam yasarangusin, ¿Tamaycheezich? táranganaya.
9 Nisto ficou o rei Belsazar muito perturbado, e se lhe mudou o semblante; e os seus grandes estavam perplexos.
10 Itaru, kuraksha Belsasar wanir yuwaa zamamtarana, anoo mazinarangu, wipash pang' pshturangu, wipaatssha, Mshee, shiy urutamari kurak taachsha. Mangish mantsarinllpa. Mishat, punikush kaxiwatinllpa.
10 Ora a rainha, por causa das palavras do rei e dos seus grandes, entrou na casa do banquete; e a rainha disse: Ó rei, vive para sempre; não te perturbem os teus pensamentos, nem se mude o teu semblante.
11 Nish minam tputs Babiloniyash yakat taariya. An shiyaa uru istachparee. Daniela sura. Apanll wan uwash taaku, wazareetsiri yasakiya. Uw kizpurcha yasampani. Aparinish pamazumarineetsi mangoonamaam pinasaku, itaru Danielsha anoo yasaku itsinsaru kamantariya. Ashirucha, aparinish, kurak Nabukodonosorsha Danielaa yasampaneem, mishat wishunoomtam urkar ínarangiya. Babiloniyashchee yasampan ichinguru waamari kasiru taarangiya.
11 Há no teu reino um homem que tem o espírito dos deuses santos; e nos dias de teu pai se achou nele luz, e inteligência, e sabedoria, como a sabedoria dos deuses; e teu pai, o rei Nabucodonosor, sim, teu pai, ó rei, o constituiu chefe dos magos, dos encantadores, dos caldeus, e dos adivinhadores;
12 Danielash Apanll wan taaru ichingaru itsinsaru natstakiya. Pamazumaatstam natstakiya. Mishat, tsiyatssee nda yasatarich anootstam yasakiya. Kurak Nabukodonosor yasamaam pinasaku, ¿Tamaycheezi? tárangu, Danielsha wanasiri kamanirangu istarangiya. Ashiri shiysha, mshee, Danielaa kuruzungi. Uwsha yandamaa natstayaru, shiyaa kamanchiya, wanir tárangiya.
12 porquanto se achou neste Daniel um espírito excelente, e conhecimento e entendimento para interpretar sonhos, explicar enigmas e resolver dúvidas, ao qual o rei pôs o nome de Beltessazar. Chame-se, pois, agora Daniel, e ele dará a interpretação.
13 Ashiri kuraksha, Danielaa yamashinints, muchchuree tárangu, muchchursha Danielaatssha yamayashinusin, kurakash yushindaranganaya. Kuseeru, kuraksha Danielaa, ¿Shiy wattish Danielish? Mang sirútama Aparini Nabukodonosor Utaáchchee kasirangu, shiyaatssha putayaranllu, nish yushindarangana. ¿Shiy anish, Utaáchchish? kurak tárangiya. Danielsha, Aa. Nuw watatana, tárangiya.
13 Então Daniel foi introduzido à presença do rei. Falou o rei, e disse à Daniel: És tu aquele Daniel, um dos cativos de Judá, que o rei, meu pai, trouxe de Judá?
14 Kuraksha, mang shiyash Apanll wani taaru, shiy ichinguru wazaree mangoonaksha. Ashku, kapung mang' taaru natstamaa yasariya, átssincha shiyaatsee.
14 Tenho ouvido dizer a teu respeito que o espírito dos deuses está em ti, e que em ti se acham a luz, o entendimento e a excelente sabedoria.
15 Ashiri mazinangcha; nuwashuch tputs kizpur yasamaw, yandamaa natstayarusin, kamanimaam nish kusaranganaya. Itaru, nda pakchiyam nuwaa kamanimaam waritaranganaya.
15 Acabam de ser introduzidos à minha presença os sábios, os encantadores, para lerem o escrito, e me fazerem saber a sua interpretação; mas não puderam dar a interpretação destas palavras.
16 Mang shiynaa ichingaru natstamaam yasaktishcha. Mishat, yuwaatstam mbama, xarashish taaru anootstam kamanimaam yasaktishcha. Ashiriya, nuw shiyaa táchinllpa, Nee yandama natstayarush, nuwaatssha kamaninda. Ashkachush, nuwsha shiyaam kurak wamar kizpur wanasirimish, kawambanamish túmartachinllpa. Anumunsha xaneemshitish orpa tinama panachinllpa. Amb sheeruri, shiysha tuchparinsha kurak Babiloniyashcheem tputs ksutkush taachsha, kurak tárangiya.
16 Ouvi dizer, porém, a teu respeito que podes dar interpretações e resolver dúvidas. Agora, pois, se puderes ler esta escritura e fazer-me saber a sua interpretação, serás vestido de púrpura, e terás cadeia de ouro ao pescoço, e no reino serás o terceiro governante.
17 Ashiri Danielsha yamarangu; Kurakaa, maacheetsi nuwaam panarishpa. Shaana payungcha. Mishat, nuwaa kurakaam ínarishpa. Min tputs kurakaam ínangcha. Itaru ashiritaa, nuw shiyaa tandapunuzimun yandam taaru anoo kamanchinllpa.
17 Então respondeu Daniel, e disse na presença do rei: Os teus presentes fiquem contigo, e dá os teus prêmios a outro; todavia vou ler ao rei o escrito, e lhe farei saber a interpretação.
18 Sirútama Apanll waamari kasiru an, aparineetsish, Nabukodonosoraa kizpur kurakaam ínarangu kis taarangiya.
18 O Altíssimo Deus, ó rei, deu a Nabucodonosor, teu pai, o reino e a grandeza, glória e majestade;
19 Tputssha tsapurunas ztaru aparineetsish kuk payurangana. Aparineetsish kizpur puniksin nungtataranaya. Aparinish tputsee natstayaru; Pchangtsa, tákchu, tiptsirisha pachataranaya. Itaru, minootssha tputs; Pcharintspa. Waani taachpa, tákchu, nda anoo pachataranaya. Yuwaa tputs chinaku anoo kurakaam ínatatariya. Itaru, minootssha tputs natsaku, pukireetspaz ashiru wayarangiya.
19 e por causa da grandeza que lhe deu, todos os povos, nações, e línguas tremiam e temiam diante dele; a quem queria matava, e a quem queria conservava em vida; a quem queria exaltava, e a quem queria abatia.
20 Itaru, aparinish waanaatstamari kapung kasiru chinarangu, ¿Chakaja nuwapat tputs tatsamooch? Wanindaja, tárangu, anush Apanll uwaatssha tupantsarangu, tiptsiree ksutamaam pinasarangshita.
20 Mas quando o seu coração se elevou, e o seu espírito se endureceu para se haver arrogantemente, foi derrubado do seu trono real, e passou dele a sua glória.
21 Mirusinlltayaru, tiptsirsha putayarusin, machtayarusin arap wayaranganaya. Anush pastush taaru, maachi manginshuch tamapari ashiru taarangiya. Wakar tamapari ashiru karutaa katungku taarangiya. Sirinsha kachachtaku taarangiya. Ashku, zapan masach taachu, anush wanasirsha chinarangu, Apanlleetssha wamari kasiru anoo mangoonarangiya. Apanll yuwaa waana tputsee zandku anoom wizpuree panakchu kurakaam kinakiya. Na yasayana, tárangu anush Apanllsha aparineetsish yararangiya.
21 E foi expulso do meio dos filhos dos homens, e o seu coração foi feito semelhante aos dos animais, e a sua morada foi com os jumentos monteses; deram-lhe a comer erva como aos bois, e do orvalho do céu foi molhado o seu corpo, até que conheceu que o Altíssimo Deus tem domínio sobre o reino dos homens, e a quem quer constitui sobre ele.
22 Itaru, na kurakaa Belsasara, shiy aparineetsish taarash yasaktaatish, ashtaa na shiysha aparinish tamatarpari ashiru, shaanaatstamari ungirtakush taaksha. Nda wanasirsha taaksha.
22 E tu, Belsazar, que és seu filho, não humilhaste o teu coração, ainda que soubeste tudo isso;
23 Nda pakchiyam Apanllee chinakush, Apanllee michitkush, Apanllish pang' mangaw waashee yáyarush, tputseetssha yambiyarush anushsha vinoo kanapeerus waaksha. Waakus, saanaatsee apanllputsiris, yuw orpa, mishat ur mburshimashpa tinarangis, yasinaatstam tinama, misha patumbcheetstam tinarangis anoo ashpaatsiree ungirtakus taaksa. Apanllputsiris nduntaa wach paku, misha nduntaa mazinaku, misha nduntam pakchiyam yasamaam waritaku, anootstaa siysa ungirtaksa. Itaru, Apanlleetssha Taarashipanee nda pakchiyam ungirtamaam chinaksa. Apanlltaa shiyaam taarashish wayaku, itaru shiysha Apanllee kapung tayutaritaksha.
23 porém te elevaste contra o Senhor do céu; pois foram trazidos a tua presença os vasos da casa dele, e tu, os teus grandes, as tua mulheres e as tuas concubinas, bebestes vinho neles; além disso, deste louvores aos deuses de prata, de ouro, de bronze, de ferro, de madeira e de pedra, que não vêem, não ouvem, nem sabem; mas a Deus, em cuja mão está a tua vida, e de quem são todos os teus caminhos, a ele não glorificaste.:
24 Ashirucha, Apanll waana nee tsiyatssee yandamaam zanganirangiya. Ipunpunar tsiyatsis yandarangiya.
24 Então dele foi enviada aquela parte da mão que traçou o escrito.
25 MENÉ, MENÉ, TEKEL PARSÍN, átu, yandarangiya.
25 Esta, pois, é a escritura que foi traçada: MENE, MENE, TEQUEL, UFARSlM.
26 Ashiri yuwaa átu anoo na kamanchintspa. MENÉ, átu an, Tatsameenllcha atiya. Apanll shiyaa kurakaam ínarangu, natsha zar shiyaam tatsameenlliya. Na musásiri tsipachsha, átcha.
26 Esta é a interpretação daquilo: MENE: Contou Deus o teu reino, e o acabou.
27 Mishat, TEKEL, átu ansha yácharangu átcha. Watam Apanll shiyaa yacharangu, itaru shiysha nda wanasirimshee taarashish tatsamoorangush, mantsir taarangshawa.
27 TEQUEL: Pesado foste na balança, e foste achado em falta.
28 PARSÍN, átu anoo, chawpishtama átu atiya. Shiy tsipakchush tsimbun tputs, kurakaam kinachinllinaya, Medshuch tputs, mishat Persiyashchitam tputsi, ashkatssin uwshtisin tputsireetsish ksutchinllinaya, Daniel tárangiya.
28 PERES: Dividido está o teu reino, e entregue aos medos e persas.
29 Ashiri anuritam kurak Belsasarsha tputsee kamachtarangu, Danielaa kamaz kizpur kawambanamash túmartaranganaya. Mishat, xanuzeetstam orpa tinama yáyarusin, wayarpunush tuxantaranganaya. Sheersin, Belsasarsha Danielaa kurakaamsha ínarangiya. Danielaa tsimbuna tputs kurak kasirangiya.
29 Então Belsazar deu ordem, e vestiram a Daniel de púrpura, puseram-lhe uma cadeia de ouro ao pescoço, e proclamaram a respeito dele que seria o terceiro em autoridade no reino.
30 Amb ashirangu, anuritam psaan kurak Kaldewshuch Belsasaraa pacharanganaya.
30 Naquela mesma noite Belsazar, o rei dos caldeus, foi morto.
31 Ashirangsin, Daríysha Medshuch kurak wasundururpat kusarangu, Kaldewshucheem kurak kinarangiya. Daríy masachirini 62 taaru anush ashirangiya.
31 E Dario, o medo, recebeu o reino, tendo cerca de sessenta e dois anos de idade.

Ler em outra tradução

Comparar com outra