Atos 17

bwd (BWD) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ada Paulo ke Sailasi melala adiyegana Amifipolisi ke Apolonia wagaidiya igolota inau ada iyegemona melala Tesalonaika, wadedeku meIsileli yadi manuwa ebavewala gimiyamiya.
1 Passaram por Anfípolis e Apolônia e chegaram a Tessalônica, onde havia uma sinagoga de judeus.
2 Ada Paulo yana dewa anafaiweya, ginau yadi manuwa ebavewala-nai wagaine giluku ada badi meIsileli nodi Buki Tabu ananuwanuwa iveifuifufuyena. Sabate toiye wagaidiya gidewa anafaiweya.
2 Paulo dirigiu-se a eles, segundo o seu costume, e por três sábados disputou com eles.
3 Ada Yaubada yana vona gikikivemalina wagaidiya, ada Banae Venuvenuwadadanina faine gikikivetuvetunugidi. Givonedi, “Yaubada yana vona vetovetokilumina givona vaita Venuvenuwadadanina ani uloulolo kaliva nimadiya anafaiweya gida nuwagana, kaduwe gida alika ke gidayawa-vagila. Ada taidei kaliva-nai anayegana Yeisu ani tova malinai wagaimiya gaifuifufuyena, Banae velemoena Mesaiya, Venuvenuwadadanina.”
3 Explicava e demonstrava, à base das Escrituras, que era necessário que Cristo padecesse e ressurgisse dos mortos. E este Cristo é Jesus que eu vos anuncio.
4 Ada meIsileli tufodi Paulo yana vona nuwadi gikanidi ke ivetumaganena, ada Paulo ke Sailasi adiyoo wagaine iluku. Kaduwe anafaiweya meGiliki tufona moyaidi Yaubada anatooduoduyavo, ke kaduwe vevine adiyegana lakaidi moyaidi ivetumagana.
4 Alguns deles creram e associaram-se a Paulo e Silas, como também uma grande multidão de prosélitos gentios, e não poucas mulheres de destaque.
5 Aku meIsileli-dina keke ida vetumagana ani iveumagigi, e ada melala anakaliva koyodiyavo inu-kavokavovo maketi wagaine ani ivagauwidi ke yoo isilakaina. Ada moyaidi ivebutu iagofaifaina ke imadu inau kaliva anayegana Yesoni yana manuweya ke yana manuwa anawana idobona. Yadi nuwanuwa vaita Paulo ke Sailasi ida miyami ada ida kiveyabidi ida aliyedi yoo lakaina wagaidiya.
5 Os judeus, tomados de inveja, ajuntaram alguns homens da plebe e com esta gente amotinaram a cidade. Assaltaram a casa de Jasão, procurando-os para os entregar ao povo.
6 Aku ilele-wayogedi faina, banae Yesoni kaduwe tovetumagana tufodi nodi ikiveyabidi ada isitaidi ialiyedi melala anatonagonayavo wagaidiya aku iagofaifaina ivona, “Taidei kaliva-dina fafali moyaina wagaidiya vekwageya isisilakaina, ani malinai yada melala wagaine kaduwe ielai
6 Mas como não os achassem, arrastaram Jasão e alguns irmãos à presença dos magistrados, clamando: Estes homens amotinam todo o mundo. Estão agora aqui! E Jasão os acolheu!
7 ada Yesoni gisivaivaidi yana manuweya. Aku badi moyaidi yada kini lakaina Sisa yana veimeya iyawelina, faina ivonavona evo kadu kini seyana gimiyamiya, anayegana Yeisu.”
7 Todos eles contrariam os decretos de César, proclamando outro rei: Jesus.
8 Ada yadi vona yoo ada melala anatonagonayavo inogalina ayo au gialakalakaidi.
8 Assim excitavam o povo e os magistrados.
9 Ada tonagona-dina iveimeya ke Yesoni tubuiyanavo tovetumagana nodi mani wagaine ina lufata ke vaita keke kaduwe vekwageya ina seyegemone. Ada ilufata muline, ietoyavudi inau.
9 E só depois de receberem uma caução de Jasão e dos outros é que os deixaram ir.
10 Ada mala bademowa gibogi Tesalonaika-deya tovetumagana Paulo ke Sailasi iimilidi inanau melala anayegana Beliya wagaine. Tova-nai bademowa iyegemona, inau meIsileli yadi manuwa ebavewala wagaine.
10 Logo que se fez noite, os irmãos enviaram Paulo e Silas para Beréia. Quando ali chegaram, entraram na sinagoga dos judeus.
11 Ada meIsileli Beliya wagaine ani nuwanuwadi alamana ina vaivaina, aku meTesalonaika keke anafaiweya. MeBeliya nuwanuwadi lakaina Paulo yana laumamala ina nogalivutuvutuna, ada yadayada seyana seyana Buki Tabu iitaitavenanau ke ina alamanena kai Paulo yana laumamala velemoena o kai keke.
11 Estes eram mais nobres do que os de Tessalônica e receberam a palavra com ansioso desejo, indagando todos os dias, nas Escrituras, se essas coisas eram de fato assim.
12 E ada tufona moyaidi ivetumagana, kaduwe Giliki vevine adiyegana lakaidi moyaidi ada Giliki kaliva moyaidi ivetumagana.
12 Muitos deles creram, como também muitas mulheres gregas da aristocracia, e não poucos homens.
13 Aku meIsileli Tesalonaika wagaine Paulo valeyana inogalina vaita Yaubada yana vona kaduwe gilulumamalena Beliya wagaine, ani ielai ada kaliva ivagauwidi ke ikivetoyogidi ada nuwakoyo isilakaina.
13 Mas os judeus de Tessalônica, sabendo que também em Beréia tinha sido pregada por Paulo a palavra de Deus, foram para lá agitar e sublevar o povo.
14 Yoo inuwanuwakoyo faina, tovetumaganayavo maduga-mowa Paulo ivagaule inauwena taliyeya ke ginayage, aku badi Sailasi ke Timoti Beliya wagaine imiya.
14 Então os irmãos fizeram que Paulo se retirasse e fosse até o mar, ao passo que Silas e Timóteo ficaram ali.
15 Ada badi kaliva Paulo ikwayabu nodi inau melala anayegana Atenisi wagaine ivagalovena, aku muliya-yo ina yewadi Beliya, nagona Paulo veimeya giveledi Sailasi ke Timoti faidiya, givona vaita ina vonedi ina maduelai bana wagaine. Givonedi giavaina ada tokwayabu-dina iyewadi Beliya.
15 Os que conduziam Paulo levaram-no até Atenas. De lá voltaram e transmitiram para Silas e Timóteo a ordem de que fossem ter com ele o mais cedo possível.
16 Tova-nai Paulo Atenisi-deya Sailasi ke Timoti gibodabodadi aku aseasena giulolo lakaina, faina giitana yaubada fwayafwaya adikilumina moyaina imiyamiya melala-nai wagaine.
16 Enquanto Paulo os esperava em Atenas, à vista da cidade entregue à idolatria, o seu coração enchia-se de amargura.
17 Taidei faina ginau manuwa ebavewala wagaine ke badiyavo meIsileli kaduwe badi keke meIsileli aku Yaubada anatooduoduyavo ani banae nodi iveifuifufu. Ada kaduwe yadayada seyana seyana ginau maketi anafafali wagaine ke badi gavega nodi ina venuwaga ani wagaidiya giifuifufu.
17 Disputava na sinagoga com os judeus e prosélitos, e todos os dias, na praça, com os que ali se encontravam.
18 Kaduwe tonuwauya tufodi yoo iluwei badi Paulo nodi iveifuifufu, yoo seyana adiyegana Efikuliyani, ada anavelu adiyegana Sitoiki. Tufodi ivona, “Tokwavakwava gavana givonevone?” Kaduwe tufodi ivona, “Kai mali yaubada faidiya gilulumamala.” Taidei anafaiweya ivona faina Paulo valeya iwakana giifuifufuyedi Yeisu faine ada yawa-vagila faina.
18 Alguns filósofos epicureus e estóicos conversaram com ele. Diziam uns: Que quer dizer esse tagarela? Outros: Parece que é pregador de novos deuses. Pois lhes anunciava Jesus e a Ressurreição.
19 E ada Paulo ivagaule inauwena yadi ebavagauta anafafali wagaine anayegana Aliyofago, ada ivonena, ivona, “Meyameyaganina vewala evaguna-nai o uifuifufuyena ani uda kivemalina wagaimeya.
19 Tomaram-no consigo e levaram-no ao Areópago, e lhe perguntaram: Podemos saber que nova doutrina é essa que pregas?
20 Faina gaitoma tuli-moena ualiyena ke anogalina, ada nuwanuwama ana alamanena gavaiyamu ananuwanuwa.”
20 Pois o que nos trazes aos ouvidos nos parece muito estranho. Queremos saber o que vem a ser isso.
21 MeAtenisi kaduwe awawala anakalivayavo melala-nai wagaine imiyamiya ani tova moyaina nuwanuwa evagudi iifuifufuyedi o kai ivanevanenegedi.
21 Ora {como se sabe}, todos os atenienses e os forasteiros que ali se fixaram não se ocupavam de outra coisa senão a de dizer ou de ouvir as últimas novidades.
22 E ada Paulo gimididi yadi ebavagauta anayegana Aliyofago wagaine ke givona, “MeAtenisi, gaitanuwagana vaita gaitoma lakaina imi wagaimiya ani yami yaubadayavo adioduodu.
22 Paulo, em pé no meio do Areópago, disse: Homens de Atenas, em tudo vos vejo muitíssimo religiosos.
23 Faina yami melala nefanine ganunudadana ada yami ebaoduodu gaitaitadi aku ebavebolavoi seyana ganuwagana ani wagaine vetokiluma gimiyamiya, givona, YAUBADA SEYANA KEKE KADA ALAMANE ANAEBAODUODU. E ada Banae keke wada alamane aku waoduodu wagaine, ani malinai Iya gaelai ke Banae gana awamogatalena.
23 Percorrendo a cidade e considerando os monumentos do vosso culto, encontrei também um altar com esta inscrição: A um Deus desconhecido. O que adorais sem o conhecer, eu vo-lo anuncio!
24 “Yaubada-nai babi gibubuna ke gaitoma moyaidi babiya imiyamiya, ani Banae gabama ada babi anaKauveya. Ada keke gida miyami manuwa tabu wagaidiya anafaiweya kaliva iyogodi.
24 O Deus, que fez o mundo e tudo o que nele há, é o Senhor do céu e da terra, e não habita em templos feitos por mãos humanas.
25 Kaduwe tomiyababi keke adafaiweya kada gugaiye Banae faine ayo tamo gaitoma kadavele vaita gavana tamo nuwanuwana. Faina Banae ani ide moyaida yawaida vuvuna ada gaitoma matatabuna gibubu giveleda.
25 Nem é servido por mãos de homens, como se necessitasse de alguma coisa, porque é ele quem dá a todos a vida, a respiração e todas as coisas.
26 Ada nago-moena kaliva seyana gibubuna ke banae kaliva-nai wagaine yoo tulina tulina moyaidi gibubudi. Ada Banae yoo seyana seyana yadi tova gisena, ada yadi fafali wadedeku inamiya ani kaduwe giveimeyedi.
26 Ele fez nascer de um só homem todo o gênero humano, para que habitasse sobre toda a face da terra. Fixou aos povos os tempos e os limites da sua habitação.
27 Taidei anafaiweya kaliva gibubudi faina nuwanuwana ina lelena e ada Banae ina alamanena, vaita tomatakoyo-mowa gaitoma seyana faine gikikilelelena anafaiweya. Aku Yaubada ani keke atuwadeya gida miyami ide seyana seyana wagaideya.
27 Tudo isso para que procurem a Deus e se esforcem por encontrá-lo como que às apalpadelas, pois na verdade ele não está longe de cada um de nós.
28 Faina ‘Banae yawaida vuvuna, kaduwe yada nudadana ke yada miyami ani Banae wagaine-deya.’ Kaduwe anafaiweya yami tonuwauya tufodi bademowa ivona, ‘Velemoena, ide moyaida Banae natunavo.’
28 Porque é nele que temos a vida, o movimento e o ser, como até alguns dos vossos poetas disseram: Nós somos também de sua raça...
29 “E ada ideyavo Yaubada natunavo faina, keke kana nuwanuwa vaita Banae Yaubada vaita kilumina anafaiweya, kai gola o siliva o kai kabala wagaine kaliva taudiyavo yadi nuwauya wagaine kilumina ibubudi.
29 Se, pois, somos da raça de Deus, não devemos pensar que a divindade é semelhante ao ouro, à prata ou à pedra lavrada por arte e gênio dos homens.
30 Tova nagona kaliva idewa koyona aku Yaubada keke gida vematavulogidi, faina keke ida alamane gavana Yaubada nuwanuwana. E aku tova malinai kaliva moyaidi fafali seyana seyana wagaidiya giveimeyedi ke yadi gugai koyona wagaidiya ina nuwavilana aku ina awaegedi Banae wagaine.
30 Deus, porém, não levando em conta os tempos da ignorância, convida agora a todos os homens de todos os lugares a se arrependerem.
31 Faina bademowa yadayada seyana givenuwadadanena ke tomiyababi matatabuda gina vevonayavugida ada veimeya tunutunugina gina veleda. Ada Kaliva seyana wagaine gina gugaiyena, ke Kaliva-nai bademowa givenuwadadanena, Banae Yeisu. Ada Yaubada moyaida wagaideya giawavelemoenayena, faina alikeya gisiveyawa-vagilena.” Taidei anafaiweya Paulo yana laumamala.
31 Porquanto fixou o dia em que há de julgar o mundo com justiça, pelo ministério de um homem que para isso destinou. Para todos deu como garantia disso o fato de tê-lo ressuscitado dentre os mortos.
32 Aku MeAtenisi ani Paulo yana vona kaliva yana yawa-vagila faine inogalina wagaine, tufodi iawaveleigena aku tufodi ani ivonena, “Nuwanuwama taidei faina kaduwe una ifufuye-vagilena aku ana nogala.”
32 Quando o ouviram falar de ressurreição dos mortos, uns zombavam e outros diziam: A respeito disso te ouviremos outra vez.
33 Ada Paulo yadi ebavagauta wagaine giyegemo ginau.
33 Assim saiu Paulo do meio deles.
34 Aku kaliva tufodi Paulo ivetumaganena ke yana yoo wagaine iluku. Badi wagaidiya kaliva seyana anayegana Daiyonisiyo, bana yoo-nai Aliyofago wagaine, kaduwe vavine adiyegana Damalisi, ada kaliva tufodi kaduwe ivetumagana.
34 Todavia, alguns homens aderiram a ele e creram: entre eles, Dionísio, o areopagita, e uma mulher chamada Dâmaris; e com eles ainda outros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.