Mateus 22

BJP vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Iesu ka fas ri sabin ini nenge orek fatoftof aragii:
1 Então, Jesus, tomando a palavra, tornou a falar-lhes em parábolas, dizendo:
2 “Matanfuntih na kukulii ifasi arae nenge king ae kalalik tamat kia in fakekel, pesu king ka geges ini tara inen.
2 O Reino dos céus é semelhante a um certo rei que celebrou as bodas de seu filho.
3 Ka wuun foron fafauun kia isi rin til pes fanu ae i sising ta ri isi rin la una inen ken fakekel fuu ae, isau le ri ka ngoingoi.
3 E enviou os seus servos a chamar os convidados para as bodas; e estes não quiseram vir.
4 “Ka wuun ufu fale fafauun sabin ke ka fas ri aragii, ‘Fas fanse ae ia sising ta ri le, inen ka geges tah. Ia ka siimete ta foron bulmakau turan fal birbiro ae ri sut rokap ma foron tier tikii ka geges tah. Gam la uga na inen ken fakekel fuuh.’
4 Depois, enviou outros servos, dizendo: Dizei aos convidados: Eis que tenho o meu jantar preparado, os meus bois e cevados
5 “Isau le fanu ae i sising ta ri, biil ri wong, ri ka mi tom na wolwol kiri. Neng ka la una mok kia, ke neng ka la isi foimnge pitkalang kia.
5 Porém eles, não fazendo caso, foram, um para o seu campo, e outro para o seu negócio;
6 Fal ri ka luse foron fafauun ke king, ke ri ka paket ri ma ri ka siimete ri.
6 e, os outros, apoderando-se dos servos, os ultrajaram e mataram.
7 King ae ka lala ngaliaf ke ka wuun ufu foron tom fapaket kia. Ke ri ka siimete fanu ae ri siimete ta foron fafauun kia ma ri ka fasok maleh kiri.
7 E o rei, tendo notícias e, enviando os seus exércitos, destruiu aqueles homicidas, e incendiou a sua cidade.
8 “Ka fas foron fafauun kia sabin aragii, ‘Inen ken fakekel fuuh ka geges tah. Isau le fanse ae ia sising ta ri, sinangu ri i finngas u le biil ifasi rin kiis na inen.
8 Então, disse aos servos: As bodas, na verdade, estão preparadas, mas os convidados não eram dignos.
9 Gam la una foron sunsun sal, ma fanu tikii ae gam tafe ri, gamen fas ri isi rik la uga na inen ken fakekel fuuh.’
9 Ide, pois, às saídas dos caminhos e convidai para as bodas a todos os que encontrardes.
10 Ke foron fafauun ae ri ka la una foron sunsun sal ma ri ka tawi turim fanu tikii ae ri tafe ri. Fanu laulau ke fanu rokap sabin ma fel ae ka fuun ini foron ses.
10 E os servos, saindo pelos caminhos, ajuntaram todos quantos encontraram, tanto maus como bons; e a festa nupcial ficou cheia de convidados.
11 “Isau le aunbiing king ka kau isi par foron ses kia, ka par tafe nenge kaltu ae biil i luun kaen ifasi una kiis na inen ken fakekel fuuh ae.
11 E o rei, entrando para ver os convidados, viu ali um homem
12 Ke ka diik u aragii, ‘Talang, arafa o kau arae uga ma biil o luun kaen ifasi una kiis na inen ken fakekel fuuh?’ Isau le biil i kiliis u.
12 E disse-lhe: Amigo, como entraste aqui, não tendo veste nupcial? E ele emudeceu.
13 “Ke king ka fas foron fafauun aragii, ‘Kabet iun lima ke iun keke ke gamek lin fasuu u una kubunor, isi in teng ma ik faririt ngisa aiwa.’”
13 Disse, então, o rei aos servos: Amarrai-o de pés e mãos, levai-o e lançai-
14 Ke Iesu ka farop orek kia aragii, “God i tawi ta fanu fuun, isau le i fule pes ta ituul sau.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos, escolhidos.
15 Namih, foron Farasi ri ka la turim ke ri ka pidai orek le rin tatakuun pes Iesu ini ti orek kia, isi rik tiu u.
15 Então, retirando-se os fariseus, consultaram entre si como o surpreenderiam em alguma palavra.
16 Ri ka wuun ufu berberat na fafausum kiri turan fanu ke Erot usuf Iesu, ma ri ka tara sing i aragii, “Tom fafausum, keme usum le o tom tortores ma o fausum tekentu fanu la tom ini sinangu God. Biil o wol pes sani fanu ri use u ulo wo. Fafausum kiam i fafasi usuf fanu tikii.
16 E enviaram-lhe os seus discípulos, com os herodianos, dizendo: Mestre, bem sabemos que és verdadeiro e ensinas o caminho de Deus, segundo a verdade, sem te importares com quem quer que seja, porque não olhas à aparência dos homens.
17 Fas kemem, arafa o wol arae, i tortores le keren fiil takiis usuf Sisar, le biil?”
17 Dize-nos, pois, que te parece: é lícito pagar o tributo a César ou não?
18 Isau le Iesu i usum tom na wolwol laulau kiri, pesu ka tarah, “Gam foron tom gargaranmet, isi sani gam ka ier isi tatakuun pes iau?
18 Jesus, porém, conhecendo a sua malícia, disse: Por que me experimentais, hipócritas?
19 Gam finngas iau ini ti pitkalang ae ri fiil takiis la ini.” Ke ri ka ta nenge dinaria usuf i.
19 Mostrai-me a moeda do tributo. E eles lhe apresentaram um dinheiro.
20 Ka diik ri aragii, “Tantanwa se ke asa se igii lo?”
20 E ele disse-lhes: De quem é esta efígie e
21 Ri ka kiliis u aragii, “Sisar.”
21 Disseram-lhe eles: De César. Então, ele lhes disse: Dai, pois, a César o que
22 Aunbiing ri ongen u, ri ka bitit ma ri ka la koseng u.
22 E eles, ouvindo isso, maravilharam-se e, deixando-o, se retiraram.
23 Na biing tom ae, foron Sadusi sabin, ae ri tara la le biil ti apaptifis, ri ka la usuf Iesu ini nenge fagalte.
23 No mesmo dia, chegaram junto dele os saduceus, que dizem não haver ressurreição, e o interrogaram,
24 Ke ri ka tarah, “Tom fafausum, Moses i fas ta kerer aragii, male nenge kaltu i met ma biil ti kalalik kia, ke tualik in telpes makos kia, isi ik fapuar ti berberat ke tualik ae ka met tah.
24 dizendo: Mestre, Moisés disse: Se morrer alguém, não tendo filhos, casará o seu irmão com a mulher dele e suscitará descendência a seu irmão.
25 Nenge ifit latualik, tinaga na aismem. Neng famu i fakekel ta ma ka met ma biil ti kalalik kia. Ke fawu e tualik ka telpes makos kia.
25 Ora, houve entre nós sete irmãos; o primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher a seu irmão.
26 Ifasi sabin arae ini fawu e tualik ke fatuul u. Ri fit tikii ri telpes ta u ke ri ka met.
26 Da mesma sorte, o segundo, e o terceiro, até ao sétimo;
27 Ke nami lo ri tikii, fifin ae ka met.
27 por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 Ke, na biingen apaptifis, fifin ae in antu se tutus mang lo ri? Wara le ifit latualik tikii ae ri telpes ta u.”
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete será a mulher, visto que todos a possuíram?
29 Iesu ka fas ri aragii, “Gam ka la ger tah, wara le biil gam usum na foron orek ae na Buk na Gogoh ke na rakrakai sabin ke God.
29 Jesus, porém, respondendo, disse-lhes: Errais, não conhecendo as Escrituras, nem o poder de Deus.
30 Na biingen apaptifis, fanu biil rin to fakekel sabin, rin arae foron angelo buuii na kukulii.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem são dados em casamento; mas serão como os anjos no céu.
31 Gam use u la le foron minet biil rin apti fis. Arafah, biil biitom gam wes foron orek ae God i fas ta gam ini? I use u le,
31 E, acerca da ressurreição dos mortos, não tendes lido o que Deus vos declarou, dizendo:
32 ‘Ia God ke Abaram, God ke Aisak ke God ke Jekop.’ God biil i God ken foron minet, biil. I God ken fanu ae ri liu.”
32 Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó? Ora, Deus não é Deus dos mortos, mas dos vivos.
33 Aunbiing gur na fanu ae ri ka ongen u, ri ka lala bitit na fafausum kia.
33 E, as turbas, ouvindo isso, ficaram maravilhadas da sua doutrina.
34 Aunbiing foron Farasi ri ka ongen u le Iesu ka babat ta na ngusun foron Sadusi, ri ka la turim unaisa.
34 E os fariseus, ouvindo que ele fizera emudecer os saduceus, reuniram-se no mesmo lugar.
35 Neng lo ri, i nenge tom tasum na nagogon, ka tof Iesu ini nenge fagalte aragii,
35 E um deles, doutor da lei, interrogou-o para o experimentar, dizendo:
36 “Tom fafausum, nagogon sa i laumet kanaka lon foron nagogon tikii?”
36 Mestre, qual é o grande mandamento da lei?
37 Ke Iesu ka kiliis u aragii, “‘On ier isi Kumguui, God kiam ini balam tikii, ini tanwam tikii ke ini wolwol tikii kiam.’
37 E Jesus disse-lhe: Amarás o Senhor, teu Deus, de todo o teu coração, e de toda a tua alma, e de todo o teu pensamento.
38 Nagogon igii, i e nagogon famu ma i laumet kanaka.
38 Este é o primeiro e grande mandamento.
39 Ma fawu u e nagogon ifasi sabin arae, ‘On ier isi ier ae na fatat o, arae o ier isi wo tom.’
39 E o segundo, semelhante a este, Amarás o teu próximo como a ti mesmo.
40 Foron Nagogon ke Moses turan foron buk tikii ken foron profet, ri fefesti sau na iun nagogon igii.”
40 Desses dois mandamentos dependem toda a lei e os profetas.
41 Aunbiing foron Farasi ri kiis turim biitom aiwa, ke Iesu ka diik ri aragii,
41 E, estando reunidos os fariseus, interrogou-os Jesus,
42 “Arafa gam wol arae lo Mesaia? I kalalik kise tom?”
42 dizendo: Que pensais vós do Cristo? De quem é filho? Eles disseram-lhe: De Davi.
43 Ke Iesu ka tara sing ri aragii, “Male arae, ke isi sani Dewit ka kam Mesaia le, ‘Kumguui kiak,’ aunbiing Tanwa Kalkaluu i susuef ta ulo? Wara le Dewit i use ta u aragii,
43 Disse-lhes ele: Como é, então, que Davi, em espírito, lhe chama Senhor, dizendo:
44 ‘Kumguui God i tara sing Kumguui kiak:
44 Disse o Senhor ao meu Senhor: Assenta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos por escabelo de teus pés.
45 Dewit i foteng ta Mesaia le Kumguui kia. Male i arae, ke in tapiek kalalik ke Dewit arafah?”
45 Se Davi, pois, lhe chama Senhor, como é seu filho?
46 Ma biil tikas ifasi in use ti orek una kiliis u. Tipes u na biing ae, biil sabin tikas i diik u ini ti fagalte, wara le ri ka binbin mang.
46 E ninguém podia responder-lhe uma palavra, nem, desde aquele dia, ousou mais alguém interrogá-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra