Mateus 12

BDD vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Sabatiya Yesu maꞌana tomuliyao tanoha ꞌalonega sitauya, ta tomuliyaowedi sigomaleya, ꞌoinega witi huwaina siꞌabilolodiya ma siꞌaiya.
1 Naquele tempo, passou Jesus pelas searas, em um sábado; e os seus discípulos, tendo fome, começaram a colher espigas e a comer.
2 Ma tutaina Palisiyao siꞌitediya, Yesu sihegwaeya, sigwae, “Bada, togidega ma ꞌoinega ꞌa tomuliyao Sabati ꞌana loina siligeligehi?”
2 E os fariseus, vendo isso, disseram-lhe: Eis que os teus discípulos fazem o que não é lícito fazer num sábado.
3 Coinega Yesu ꞌidi gwae ꞌihemaiseya, ꞌigwae, “Buki Heꞌasisi ꞌoina sileleya Debida weyahina, ꞌeguma wahasili wasanapu ꞌabehega Debidaina maꞌiyanao sigomaleya,
3 Ele, porém, lhes disse: Não tendes lido o que fez Davi, quando teve fome, ele e os que com ele
4 ta Yehoba ꞌina hada ꞌiluhuwa ma beledi heheꞌasisina ꞌiꞌeweya ta siꞌaiya. Belediina maꞌana loina, ꞌabehega topwaolimo ꞌadi tagwala ma siꞌai, ma hesi sigomaleya ta ꞌoinega tuwa siꞌaiya.
4 Como entrou na Casa de Deus e comeu os pães da proposição, que não lhe era lícito comer, nem aos que com ele
5 “Buki Heꞌasisi ꞌalona loina wete ꞌimiyamiya ꞌabehega Hada Heꞌasisi ꞌana topwaoliyao Sabati ꞌana loina siligehi, ma beno geya pui.
5 Ou não tendes lido na lei que, aos sábados, os sacerdotes no templo violam o sábado e ficam sem culpa?
6 “Moisa Hada Heꞌasisi ginaula madouna, ma hesi ꞌaigeda ginaula madou hedade bewa.
6 Pois eu vos digo que está aqui quem é maior do que o templo.
7 Yehoba ꞌina gwae ꞌabehega, ‘Pwaoli geya nuwagu, ma ꞌatemuyamuya hesi.’ Ceguma gwae bewa ꞌana sanapu wasanapu, sahena ꞌagu tomuliyao waꞌahwaꞌahwa galagalaedi, weyahina geya sipui.
7 Mas, se vós soubésseis o que significa: Misericórdia quero e não sacrifício, não condenaríeis os inocentes.
8 “Weyahina Sabati ꞌana toloina loheyaiguina taugu tuwa.”
8 Porque o Filho do Homem até do sábado é Senhor.
9 Nage ꞌoinega Yesu ꞌitauya, ma ꞌidi Hada tapwalolo ꞌoina ꞌiluhuwa.
9 E, partindo dali, chegou à sinagoga deles.
10 Ta nobwa ꞌaigeda loheya nima meyomeyona, ꞌoinega Palisiyao Yesu ꞌoina sihesilala, sigwaeya, “Bada, togidega, sawasawahina ma Sabati ꞌoina tolohala taꞌabihe bwebweꞌanidi?” Ma ꞌidi hesilalaina weyahina beno ꞌeguma Yesu ꞌigwae pui, eema siheꞌewa toloina matana.
10 E estava ali um homem que tinha uma das mãos mirrada; e eles, para acusarem Jesus, o interrogaram, dizendo: É lícito curar nos sábados?
11 Ma ꞌidi gwae Yesu ꞌihemaiseya, ꞌigwae, “Togidega ꞌomi ꞌeguma ꞌaigeda maꞌina sipi ꞌaigeda tuwamo, ma sabwelo Sabati ꞌoina gaula ꞌalona ꞌibeꞌu, ꞌilobwaineya ma ꞌilisi hanehe?
11 E ele lhes disse: Qual dentre vós será o homem que, tendo uma ovelha, se num sábado ela cair numa cova, não lançará mão dela e a levantará?
12 Moisa sipi ginaula ꞌiꞌiuna, ma tomota hesi ginaula madouna. Coinega sawasawahina ma paihowa bwebweꞌadi Sabatiya tapaihowadi.”
12 Pois quanto mais vale um homem do que uma ovelha? É, por consequência, lícito fazer bem nos sábados.
13 Coinega Yesu loheyaina ꞌihegwaeya, ꞌigwae, “Nimau ꞌuyasi.” Ta loheyaina nimana ꞌiyasiya ma ꞌibwebweꞌana hila, gide wete hali nimana.
13 Então disse àquele homem: Estende a mão. E ele a estendeu, e ficou sã como a outra.
14 Ma hesi Palisiyao maꞌadi gamwasowala silatuwa ma taudimo siloina togidega Yesu siloheꞌamasi ꞌese.
14 E os fariseus, tendo saído, formaram conselho contra ele, para o matarem.
15 Taudi ꞌidi loina ꞌwaihina Yesu ꞌisanapu pwaiya, ꞌoinega tupwa nage ꞌiꞌebesineya ma ꞌitauya hali tupwa, ma tomota mabwaiyadi simuliyeya, ta nage ꞌoina tolohala mabwaiyadi ꞌiꞌabihe bwebweꞌanediya,
15 Jesus, sabendo isso, retirou-se dali, e acompanhou-o uma grande multidão de gente, e ele curou a todos.
16 ma wete ꞌihegwaediya ma ꞌabehega sahena sihehepwaila dadane tomota ꞌoidiya.
16 E recomendava-lhes rigorosamente que o não descobrissem,
17 Cina paihowaina bewa mwalo palopita Aiseya Yehoba ꞌina gwae ꞌihepwaila nugeteya, ꞌigwae,
17 para que se cumprisse o que fora dito pelo profeta Isaías, que diz:
18 “Waꞌita ꞌigu topaihowa bewa hesihesinuwaina, ma ꞌateguwega yahelauweya maꞌigu yaliyaya. Yaluyaluwagu yalagu ꞌoina ma loina dumwaludi ꞌihepwailedi taudi ganamuli ꞌoidiya.
18 Eis aqui o meu servo que escolhi, o meu amado, em quem a minha alma se compraz; porei sobre ele o meu Espírito, e anunciará aos gentios o juízo.
19 Tauna nata geya ꞌiheheꞌoheꞌohe bo ꞌihehebwaubwau bo ꞌasa ꞌalona ꞌigwaegwae ꞌasona.
19 Não contenderá, nem clamará, nem alguém ouvirá pelas ruas a sua voz;
20 Digona lasalasana sahena ꞌilologwahate. Ma wete wodam butabutana sahena ꞌiuleule, ta ꞌana siga tauna ꞌoinega loina dumwaluna ꞌihewaiwai,
20 não esmagará a cana quebrada e não apagará o morrão que fumega, até que faça triunfar o juízo.
21 ma ꞌane tauna saninega tomiya ganamuli sihemise.”
21 E, no seu nome, os gentios esperarão.
22 Caigeda loheya, mwalo welabana ꞌidi paihowega matana sigibuwa, ma wete memenana ꞌibuiya, ꞌoinega siꞌeweyama Yesu ꞌoina ta ꞌiꞌabihe bwebweꞌaniya, ma sawasawahina ꞌigwae ma ꞌiꞌebubuna.
22 Trouxeram-lhe, então, um endemoninhado cego e mudo; e, de tal modo o curou, que o cego e mudo falava e via.
23 Coinega tomota mabwaiyadi nuwadi ꞌihenainaida ma sigwae, “Bewa Toꞌabihetenaina, Debida ꞌina susuwega, ꞌawa?”
23 E toda a multidão se admirava e dizia: Não é este o Filho de Davi?
24 Ma hesi Palisiyao paihowa bewa wasana sihesagoheya ma sigwae, “Geya, ma hesi welabanao ꞌiyadi sanina Tomudulele ꞌina waiwaiyega hiꞌahiꞌa ꞌiula latuhediya.”
24 Mas os fariseus, ouvindo isso, diziam: Este não expulsa os demônios senão por Belzebu, príncipe dos demônios.
25 Ma Yesu ꞌidi nuwatuhu ꞌisanapu pwaiya ta ꞌihegwaediya, ꞌigwae, “Tomudulele tauna ꞌiyanao geya sowana ꞌiulaula latuwedi.” Ma wete ꞌigwae, “Ceguma ꞌaigeda ꞌebeloina ꞌoina tomota siwataha ma siboidimo siloloꞌaleha, ꞌabwa ꞌebeloinaina ꞌiweꞌa ma ꞌibeꞌu. Casa bo susu wete gide ꞌeguma ꞌalodiya wataha ꞌilatu, ꞌabwa siweꞌa ma sibeꞌu.
25 Jesus, porém, conhecendo os seus pensamentos, disse-lhes: Todo reino dividido contra si mesmo é devastado; e toda cidade ou casa dividida contra si mesma não subsistirá.
26 “Seitani wete gide, ꞌeguma maꞌina bodao siboidimo siloꞌaleha, nata ꞌina ꞌebeloinaina ꞌibeꞌu.
26 E, se Satanás expulsa a Satanás, está dividido contra si mesmo; como subsistirá, pois, o seu reino?
27 Wagwae pwaiya ꞌabehega taugu Tomudulele ꞌina waiwaiyega hiꞌahiꞌa yaula latuwediya, ma taiya hede ꞌina waiwaiyega ꞌomi waulaula latuwedi? Tomudulele ꞌoinega, bo Yehoba ꞌoinega? Bewa weyahina wanuwanuwatuhu ma wasanapu ꞌabehega taiya taugu.
27 E, se eu expulso os demônios por Belzebu, por quem os expulsam, então, os vossos filhos? Portanto, eles mesmos serão os vossos juízes.
28 “Ma taugu hesi Yehoba Yaluyaluwana ꞌina waiwaiyega hiꞌahiꞌa yaula latuwediya, ꞌoinega wasanapu ꞌabehega Yehoba ꞌina loina ꞌilatu pwaima ꞌoimiya.
28 Mas, se eu expulso os demônios pelo Espírito de Deus, é conseguintemente chegado a vós o Reino de Deus.
29 “Cebeꞌita bewa loheya waiwaina gide Seitani ꞌina hada. Geya sawasawahina ꞌaigeda taiya ꞌiluhu ma ꞌina tobwatobwa ꞌilohetuwe, ma hesi ꞌeguma ꞌaigeda loheya balaeyega tohewaiwaiina nimana ma ꞌahena ꞌipai nugetedi, ma ꞌoinega muliyetega sawasawahina ꞌiluhu ꞌina hada ma tobwatobwaedi ꞌilohetuwe.
29 Ou como pode alguém entrar em casa do e furtar os seus bens, se primeiro não manietar o valente, saqueando, então, a sua casa?
30 “Ceguma taiyawedi taudi geya ꞌagu toꞌabihetenao, taudi ꞌagu ꞌalehao. Ma wete taudi taiyawedi geya baꞌidagwao ꞌada paihowa hegogona, taudi ꞌigu paihowa siꞌabiꞌabi hegala.
30 Quem não é comigo é contra mim; e quem comigo não ajunta espalha.
31 “Coinega bewa yahegwae bwaibwainigomi ꞌabehega tomota ꞌidi puiyao ma ꞌidi gwae galadi mabwaiyana Yehoba ꞌinuwasamudi. Beno namo ꞌeguma Yaluyaluwa Tabuna siꞌahwa galegale, geya sowana Yehoba ꞌinuwasamudi.
31 Portanto, eu vos digo: todo pecado e blasfêmia se perdoará aos homens, mas a blasfêmia contra o Espírito não será perdoada aos homens.
32 “Ma ꞌeguma taiya ꞌiꞌahwa galegalegau taugu Loheyaiguina, Yehoba nata gwaeina ꞌinuwasam, ma ꞌeguma taiya Yaluyaluwa Tabuna ꞌiꞌahwa galegale gesowana Yehoba ꞌinuwanuwasam, tuta bewa ꞌoina, ma tuta sinaonaoma ꞌoidiya.”
32 E, se qualquer disser
33 Yesu wete ꞌihegwaediya, “Caiwe ꞌeguma ꞌausalana, huwaina wete ꞌausalana. Ma ꞌeguma ꞌaiwe galana, huwaina wete galana. Weyahina ꞌaiwe ꞌaigeda ꞌaigeda huwaidi ꞌoidiyega tasanasanapudi ꞌabehega ꞌaiwedi ꞌausaladi bo galadi.
33 Ou dizeis que a árvore é boa e o seu fruto, bom, ou dizeis que a árvore é má e o seu fruto, mau; porque pelo fruto se conhece a árvore.
34 “Comi tuwa mwata natunao, ꞌoinega geya sawasawahina ma gwae ꞌausaladi waꞌinanadi, weyahina mabwaiyami togala, ma wete ꞌimi nuwatuhuwao toꞌaha gide ꞌatemiya simiyamiya, tuta mabwaiyana ꞌahwamiyega silatulatuma.
34 Raça de víboras, como podeis vós dizer boas
35 Weyahina loheya ꞌausalana ꞌatenega ginaula ꞌausaladi ꞌipaihowa, ma hesi loheya galana ꞌatenega ginaula galadi ꞌipaipaihowadi.
35 O homem bom tira boas
36 “Coinega yahegwaegomi ꞌabehega sabwelo yatala ꞌoina ꞌomi ꞌimi gwae bwagabwaga mabwaiyadi weyahidi Yehoba ꞌihesilalegomi, ma huhuna wahepwaile latuwedi.
36 Mas eu vos digo que de toda palavra ociosa que os homens disserem hão de dar conta no Dia do Juízo.
37 “Ma ꞌowa ꞌino gwaeyao tuwa ꞌoidiyega Yehoba ꞌiꞌahwa bwebweꞌanego, bo nuwana ꞌiꞌahwa galegalego.”
37 Porque por tuas palavras serás justificado e por tuas palavras serás condenado.
38 Eeta loina ꞌana toheꞌitao ma tupwadi Palisiyao Yesu sihegwaeya, sigwae, “Toheꞌita, nuwanuwama ma ꞌilaꞌilala ꞌaigeda ꞌupaihowa ma ꞌaꞌita.”
38 Então, alguns dos escribas e dos fariseus tomaram a palavra, dizendo: Mestre, quiséramos ver da tua parte algum sinal.
39 Ma Yesu ꞌihegwaediya, “Comi tomota ꞌehaumi galami ma ganawala huhumi, beno huhuna ꞌilaꞌilala waꞌebeꞌebesa ma ꞌabehega ꞌoidiyega wasanapu bwaibwainigau ꞌabehega Yehoba ꞌoinega yanaoma, ma hesi sahena ꞌilaꞌilalaedi waꞌitaꞌita. Beno namo palopita Yona weyahina wanuwatuhuyahi, tauna tuwa ꞌilaꞌilala weyahimi.
39 Mas ele lhes respondeu e disse: Uma geração má e adúltera pede
40 Weyahina tauna Yonaina sabwelo ꞌetoi ma nihuwana ꞌetoi ꞌoidiya silahana madouna gamwana ꞌimiyamiya, ꞌabwa taugu Loheyaiguina wete gide sabwelo ꞌetoi ma nihuwana ꞌetoi ꞌoidiya baleꞌu ꞌalona yamiyamiya.
40 pois, como Jonas esteve três dias e três noites no ventre da baleia, assim estará o Filho do Homem três dias e três noites no seio da terra.
41 “Cabwa sabwelo yatala ꞌoina nata meNinibe sitoholo ma mehau ꞌomi siheꞌewegomi, weyahina Yona ꞌoidiya ꞌilohatotowa ma Ninibeyedi ꞌidi mumuga galana ꞌoidiyega sinuwabuiya, ma ꞌomi tuta bewa lohatoto ꞌausala hedade wahesagoha pwaiya ma geya wada nuwabuiya.
41 Os ninivitas ressurgirão no Juízo com esta geração e a condenarão, porque se arrependeram com a pregação de Jonas. E eis que
42 Wete gide kuini mwalo yalasi ꞌoinega ꞌinaoma Solomoni ꞌina gwae sonosonogadi sabi hesagohedi, ma ꞌabwa sabwelo yatala ꞌoina kuiniina ꞌitoholo ma mehau ꞌomi ꞌiheꞌewegomi, weyahina tauna bwagebwagega ꞌinaoma Solomoni ꞌina gwae sonosonogadi sabi hesagohedi, ta sauga bewa gwae sonosonoga hedadedi wahesagohediya ma ꞌomi geya wada nuwabuiya.
42 A Rainha do Sul se levantará no
43 “Ceguma hiꞌahiꞌa loheya ꞌaigeda ꞌoinega ꞌilatu, loheya ꞌibwebweꞌana, ma hiꞌahiꞌaina nata tuwa ꞌatamana ꞌiyawayawala bwagabwaga ma ꞌina ꞌebe ꞌaiyawasi ꞌiꞌebeꞌebesa ma geya ꞌiloba.
43 E, quando o espírito imundo tem saído do homem, anda por lugares áridos, buscando repouso, e não o encontra.
44 Coinega hiꞌahiꞌaina ꞌiboinamo ꞌoina ꞌigwae, ‘Nuwana yalohihila ꞌigu ꞌebemiya nugenugetana ꞌoina.’ Eeta ꞌihila ta ꞌebemiyaina ꞌilobeya hadenamo seꞌiseꞌilina ma ꞌatuꞌatububuna.
44 Então, diz: Voltarei para a minha casa, donde saí. E, voltando, acha-
45 Coinega ꞌitauya ma hiꞌahiꞌa site sebeni wete ꞌitoedima ta baꞌidanao siluhuwa ꞌebemiyaina ꞌoina, ta nobwa baꞌidanao simiyamiya. Eeta loheyaina ꞌina miya siꞌabihegala bwaibwainiya, mwalo geya gide. Mehau ꞌomi wete gide togala ma ꞌimi ꞌebe losaloha gala hedade.”
45 Então, vai e leva consigo outros sete espíritos piores do que ele, e, entrando, habitam ali; e são os últimos
46 Yesu ꞌabwa boda ꞌoidiya ꞌihehegwaegwae, ma sinana ma tasinao sinaoma, ma ꞌatamana sitotoholo, ma siꞌebeꞌebesa togidega ma ꞌoina sigwae.
46 E, falando ele ainda à multidão, eis que estavam fora sua mãe e seus irmãos, pretendendo falar-lhe.
47 Coinega ꞌaigeda loheya wasadi ꞌiꞌeweyama Yesu ꞌoina.
47 E disse-lhe alguém: Eis que estão ali fora tua mãe e teus irmãos, que querem falar-te.
48 Ta Yesu loheyaina ꞌina gwae ꞌihemaiseya, ꞌigwae, “Taiya hede sinagu, ma taiyawedi tasigwao?”
48 Porém ele, respondendo, disse ao que lhe falara: Quem é minha mãe? E quem são meus irmãos?
49 Coinega ꞌana tomuliyao ꞌoidiya ꞌilonimasusuwa ma ꞌigwae, “Bewa taudi sinagu ma tasigwao.
49 E, estendendo a mão para os seus discípulos, disse: Eis aqui minha mãe e meus irmãos;
50 “Weyahina ꞌeguma taiyawedi Tamagu galewa ꞌina nuwatuhu simulimuliye, taudi tasigwao, nuwana nuhugwao, nuwana sinagwao.”
50 porque qualquer que fizer a vontade de meu Pai, que

Ler em outra tradução

Comparar com outra