1 Pe walse Yesos pupa Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ung piliiring lku tenga purum. Lku kanuna yi te mulurum, yunga ki te kamu kolupa kukurum.
2 Kanu-kene akuna muluring yi mare-ni ‘Yesos-ni ulu te tepa kis-simba kene yu kot tenjimulú.’ niku ulu mare ⸤taki-taki koruku molku kene⸥ ‘⸤Kóru molemulu⸥ kongun-Sambat kene yu-ni yili tepa kaí tembanje kanamili.’ niku yu mimi-siku kanuku muluring.
3 Yesos-ni kima kolupa kukurum yi kanilindu nimba mele: “Yambuma molemelena oku ola angiliui.” nirim.
4 Kanu-kene yimandu nimba mele: “Kongun-Sambat kene ulu nambulka ulu te kapula temulúye? ‘Sambat enaliinga ung-manele-ni “Teai.” nilimú mele teamili.’ nimbu yambuma liipu tapunjumulú kene kapula mola tepu kis-simulú kene kapulaye? ‘Naa kolangi kona pangi.’ nimbu temulále kapula mola topu konjumulále kapulaye?” nimba walsurum kene piliikuliinga enini ung te pundu toku naa niku we muluring.
5 Yu-ni enini nem-nemi nimba kanupa kene arerembi kolupa enini yili kondu naa kuluring kanupa kene lakupa numanu buni liipa kene ki kolupa kukurum yilindu nimba mele: “Nunga kili sunu si.” nirim kanu-kene yili-ni yunga kili sunu sirim kene ki kolupa kukurumele alsupa kam-kamu kaí lirim.
6 ⸤Yesos-ni aku tirim-na kanuku kene⸥ Perisi-yima pena puku, enini kene yi nuim king Erot-nga talapena yima kene máku toku “Yu nambi-sipu topu konjumulúye?” niku kupulanum te kururing.
11 ⸤Yambumanga numanuna⸥ kuru muluringma-ni yunu kanuku kene taki-taki koporungu languku tondulu nangale toku kene niku mele: “Nu Pulu Yili-nga Málale.” niring,
12 akiliinga-pe Yesos-ni eninindu nimba mele: “Yu ⸤sika⸥ molemú akili ⸤yambuma-ni naa piliangi akiliinga⸥ aima naa niku para sai!” nirim.
13 ⸤Penga walse⸥ Yesos yunu ma-pangi tenga ola pupa kene ‘yu-yunu kene wasie tapú-topu molamili.’ nimba piliirim yimandu “Wai.” nirim kanu-kene yu mulurumna uring.
16 Yi rurepu makó turum kanumanga bima i-sipa mele: Saimon (yunga bi te Pita) yunu kene,
17 Seperi málu Jemis kene, Jemis angin Jon kene, (elsele bi te Boanakes sirimuko. Boanakes yunga ung-pulele Mulú Túlieliinga Málu-sele), elsele kene,
18 ⸤Pita angin⸥ Endru kene, Pillip kene, Batollomiu kene, Matyu kene, Tomas kene, Alpias-nga málu Jemis kene, Tadias kene, “Oliu Juda-yambuma oliuliu gapman molamili.” niring talape-yi Saimon kene,
19 Judas-Iskeriot, Yesos penga liipa ele-túma sirim yili kene, ⸤yi akuma ‘yunga kongunale tenji-pangi liipu mundumbu.’ nimba makó turum yima⸥.
20 Kanu-kene Yesos kene yunga lumbili andúlima kene enini lku tenga lkundu puring kene yambu pulele akuna oku liiku máku toku muluring akiliinga enini langi nungí ena-mong te kepe aima naa lirim.
21 Kanu-kene Yesos-nga memi-tilu yambuma ⸤Yesos-ni aku-sipa tirim mele⸥ piliiku kene “Kangale aima kelep tum.” niku yunu liingí uring.
22 Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi mare Jerusallem molku uring yi kanuma-ni niku mele: “Kurumanga nuim Belsipull Yesos-nga numanuna molupa kene yunu tondulu silimú-na mindi yu-ni kuruma topa makorolemú.” niring.
23 Aku-siku niring piliipa kene ⸤Yesos Seten-kene ele-tu yisele muluringlieliinga ‘Seten-ni yu naa liipa tapunjulka aima mólu!’ nimba⸥ Yesos-ni eninindu “Wai.” nimba kene eninindu ung-eku topa nimba mele: “Seten-ni Seten yunu nambi-sipa topa makurumbaye?
24 Yambu-talape te numanu tiluna naa pupili molku suku-singina oe panjiku eni-enini ele teku lupa-lupa molemele kene talape kanili pora nilimú.
25 ⸤Mola⸥ lku tiluna pelemelé yambuma numanu tiluna pupili naa molku eni-enini ele telemele kene yambu-talape kanili sungu siku lupa-lupa molemele.
26 Aku-sipako, Seten-ni yunga kuru te makurulkanje aku-sipako telkaliinga yunga talapele kene ele akili telka. Pe yunga talapele kapula naa molkemela. Pora nilka.
27 “Yi tondulu puli te-ni yunga lkuli nokupa konjulimú kene yi te-ni we kapula lkundu omba mélema wa liipa memba pulimúye? Akili kapula mólu. Ui wa nuli yili-ni yi tondulu pulieliinga kimbu kima ka sipa nosupa kene penga yunga lkuna kapula omba mélema wa liilimú kanili.
28 “⸤Akiliinga⸥ na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yambuma-ni ulu-pulu-kisma teku ⸤Pulu Yili⸥ ung-taka tonjuku niku kis-silimele uluma kene, eninga ulu-pulu-kis wema kene pali ⸤Pulu Yili-ni⸥ ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde tenjimba.
29 Akiliinga-pe yambu te-ni Mini Kake Tiliele ung-taka tonjupa, nimba kis-sipa, marake telemú yambale yu Pulu Yili-ni aku-sipa ulu-pulu-kis telemúma ‘Mania naa pupili.’ nimba aima kanupa konde naa tenjimba. ‘Taki-taki pepa mindi pupili.’ nimbá.” niker.” ⸤nimba Yesos-ni⸥ nirim.
30 Enini “Yu kuru te yunga numanuna molemú.” niringele ⸤aku-siku Mini Kake Tiliele niku kis-siringeliinga piliipa kene⸥ Yesos-ni eninindu aku-sipa nirim.
33 Yesos-ni eninindu pundu topa ⸤ung-eku topa kene⸥ nimba mele: “Nanga anum naeye? Nanga anginipili nameléye?” nimba kene,
34 yunga ungele mania molku ung piliiku muluring yambuma nem-nemi nimba kanupa kene nimba mele: “Yambu ima nanga anum kene nanga anginipili kene molemele.
35 Pulu Yili-ni “Teai” nilimú mele akili piliiku liiku telemele yambuma nanga anum kene nanga anginipili kene nanga kimulupili kene molemeláliinga aku-sipu niker.” nirim.