1 Yesos ⸤Pulu Yili popu toku kaluring lku-temboll lku-kerina molupa⸥ lku-tembolluna sukundu kongun tingí ku-moni munduring unji-mingi tenga nondupa mulurum. Akuna molupa kene olandu-sipa kanupa kene yi-kamakoma-ni mingi kanuna ku-moni oku munduring mele kanurum.
2 ⸤Aku-sipa kanupa mulurum kene⸥ ambu-waye aima korupa te omba yunga ku kululi tale mindi mundurum kanupaliinga
3 nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Andi ambu-waye korupale yu-ni ku-moni mundukumele aima ola-kilia mele mundukum, we-yambu ku-moni mundukumelema mania-kilia mele.” niker.
4 Enini ku-moni pulele nosulimelemanga koltale mindi oku mundukumele. Akiliinga-pe ambu-wayele ku-moni te aima naa nosilimú. Yunga koltale nusum-sele pali memba omba mundum. Langi nombá te kepe naa nosilimú.” nirim.
5 Kanu-kene Yesos kene yu lumbili anduli yima kene enini ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-temboll akuna molku kene lku-temboll aima kaí angiliirim mele kepe lku-tembollale takuring ku-mulú aima kaí lupa-lupa kepe ku akuma-ni au siring mele kepe kanuku, mare-ni ung anju-yandu niku muluring kene Yesos-ni eninindu nimba mele:
6 “Ya ⸤lku-temboll kaí angiliimú⸥ kanokumele mélema ⸤penga walse ya kolea-auli Jerusallem yambuma mindili nungí enale wendu ombá kene⸥ lku-tembollale tekisiku kene kuma pali toku kalalu singí.” nirim.
7 Yesos-ni aku-sipa nirim piliikuliinga enini yunundu walsiku piliiku kene niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, nu-ni nikinu mele te-kene wendu ombáye? Penga nu-ni nikinu ulu ima nondupa wendu ombáliinga ui nambulka ulu te temba kene oliu-ni kanupu kene ‘Sika wendu ombá tepam lam.’ nimbu piliimulúye?” niku walsiring kene
8 yunu-ni eninindu nimba mele:
9 Kolea marenga ele lakuku tingí mele piliiku, yambuma-ni eninga yi-nuimima tungí akili piliikuliinga mini-wale naa mundai. Ele tingíma kene ulu akuma Pulu Yili-ni ‘Ui wendu upili. Laye penga mele ya ma-koleale pora nimbá.’ nimba, nimba panjurumeliinga ulu akuma sika wendu ombá akiliinga-pe aku-kene mulú-masele ui naa pora nimbá.” nirim.
10 Kanu-kene Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu alsupa nimba mele: “⸤Mulú-masele pora nimbá enale ui wendu naa upili buni auli mare wendu ombá.⸥ Yambu-talape auli te kene talape auli te kene ele tekulu, yi nuim king marenga talapema kene marenga talapema kene ele tingíko.
11 Ya ma-kolea lupa-lupamanga ma jim-jim lakupa tepa, engle lepa, kuru auli mare wendu omba, aku-sipa temba. Yambuma lakupa tepa mundu-mong tenjimba ulu-tonduluma mulúna wendu ombá kanungíko.
12 “Aku-sipa mele ⸤penga wendu ombá akiliinga-pe⸥ ui naa wendu upili eni nanga yambuma mulungéliinga eni ⸤mare⸥ ambolku liiku, teku kis-singí. Eni ⸤mare⸥ Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkumanga liiku meku puku ⸤akuna kot tenjiku⸥, eni ⸤mare⸥ ka-lkuna meku puku panjiku, eni ⸤mare ka siku⸥ yi nuim kingima kene gapman yi-aulima kene mulungína ⸤kot tinjingíndu⸥ meku pungíko.
13 ⸤Ka siku kot tinjingí kene kot-na angiliiku kene yi kanuma kene yi kanuma nukungí yi-nuimima kene⸥ enini ‘Nanga ungele piliangi.’ niku, enini niku singí.
16 “Eninga kandi aminiali laniali kepe angenali kepe, pulu lemba yambuma kepe, akuma-ni kepe eni mare liiku ka siku kot tenjiku kene eni mare toku kunjingíko.
17 Nanga yambuma mulungéliinga yambuma-ni pali eni-kene numanu kis panjingí.
18 Akiliinga-pe eninga kangina ulu te naa tepa pengi-dima kepe te aima omba mania naa pumba.
19 ⸤Nanga yambuma mulungéliinga enini eni aku-siku teku kis-singí kanu-kene⸥ na munduku naa kelku tondulu munduku mulungí yambuma kona molku konjuku mindi puli ulu-pulele liingí.” ⸤nirim.⸥
20 “Penga walse, ami-yima ya kolea-auli Jerusallem-yambuma tungíndu oku liiku poku teku mulungí kanukuliinga Jerusallem-yambu ima toku mundungí enale nondupa wendu ombá akili liiku manjingí.
21 ⸤Aku-siku mele wendu ombá kanuku kene ‘Buni aulima wendu ombá tekem.’ niku piliiku⸥ kolea Judia distrik lirim koleamanga mulungí yambuma ⸤eninga koleama munduku kelku⸥ ma-pangi lembamanga takara toku puku, Jerusallem sukundu mulungí yambuma wendu oku takara toku puku, Jerusallem ulsukundu mulungí yambuma alsuku sukundu naa pangi.
22 Ena akuna Jerusallem-yambuma-ni ui taki-taki Pulu Yili teku kis-siringeliinga yunu-ni “Enini mindili nangi.” nimba. Kórunga-ui yunu-ni ‘Walse aku-sipu tembu.’ nimba, nimba panjurum ung kanili yunga yi mare-ni yunga bukna turing molemú kanili.
23 ⸤Pulu Yili-ni⸥ Jerusallem-yambuma arerembi kolupaliinga ‘Ami-yima enini-kene arerembi kolku oku tangi.’ nimbá kene ulu buni tili pulele enini mulungína wendu ombá.
24 Jerusallem-yambuma tungí enamanga yambu tuli lu-koyama-ni yambu mare toku kunjingí, mare ka siku kolea sulu lupa-lupamanga meku pungí. Juda-yambumanga talapena ulsukundu mululi yambuma ya Juda-yambumanga kolea-auli Jerusallem sukundu oku toku munduku kolea liiku alko toku mulungí. Kanu-kene penga Pulu Yili-ni ‘Eninga enama pora nipili.’ nimbá kanu-kene Juda-yambuma Jerusallem kelku oku mulungí.” ⸤nirim.⸥
25 “⸤Aku-sipa mindili nungí niker uluma wendu ombá kene⸥ enána kene kaliimbuna kene kombukantupumanga kene ⸤pali⸥ uluma temba yambuma-ni kanukuliinga piliingí. Ma-koleana numú-kusale ung aima auli-tepa nimba, aima auli-tepa topa lombeya-mambeya lepa no tomba kanungíko. Ulu aku-sipa wendu ombá kene yambu-talapema mini-wale mundungí.
26 Mulúna ola pelemú méle-tonduluma lop-lope tepa anju-yandu pumba kene yambuma mundu-mong aima lakuku teku ‘Ma-koleana nambulka ulu te wendu ombá tekemunje?’ niku piliiku numanu aima pulele liiku mundungí.
27 Ulu akuma wendu ombá kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili tondulu puliele kene, tondulu talang lakupa puliele kene, kupa tenga suku molupa, kamu mania ombá ⸤kene⸥ yambuma-ni kanungí.
28 “Ulu akuma pulu monjupa temba kene Pulu Yili-ni eni ulu-pulu-kismani ka sipa nokulemáliinga mindili siku molemele koleana wendu liipa, yu-kene kamu tapú-toku kapula mulungí kolea kaína sukundu liimba enale nondupa wendu ombá akiliinga ulu akuma wendu ombá kene eni ola angiliiku olandu-siku kanai.” ⸤nirim.⸥
31 Aku-sipako ulu ima “Wendu ombá.” nikerele sika wendu ombá kene kanuku kene, “Pulu Yili yi nuim kingele molumba enale nondupa wendu ombá tekem.” niku piliingí.
32 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Ekupu molemele yambuma ui naa kolangi ⸤“Wendu ombá.” niker⸥ ulu ima pali wendu ombá.
33 Mulú-masele pora nimbá akiliinga-pe nanga ung niliuma aima pora naa nimbá. ⸤Niliu mele pali aima sika wendu ombá.⸥” niker.” ⸤nirim.⸥
34 “Akiliinga, naa kanuku mulungí kene ena kanili ombáliinga aima mimi-siku piliai! Lopa te yunga tápu andolemúna ‘Pumbú.’ nimba olemú kene milu leku panjilimelale naa kanupa ‘Yunu tomba.’ nimba naa piliipa walu-sipa olemú kene penga miluna walsekale tolemú, aku-siku ulu-pulu-kísima numanu siku teku, eni no-tonduluma noku kelep toku, ma-koleana mélema-ni buni sipili numanu kimbu-siku molku, numanuna puralé naa nipili mulúngi lem ⸤Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili⸥ yunu ombá ena kanili eni naa liiku manjangi liipa sinjipa wendu ombá akiliinga kanuku piliiku kongnjuku molai.
35 Ena akili ma-koleana pali yambuma mulungína wendu ombá akiliinga
36 eni Pulu Yili-kene popu toku mawa tekuliinga niku mele: “‘Na penga Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-nga kumbi-kerina pupu ola angiliimbu akiliinga na tondulu pupili, ulu wendu ombá ima-ni na topa mania naa mundupili.’ ni.” niku taki-taki kanuku piliiku kongnjuku molai!” nirim.
37 Yesos-ni enamanga taki-taki lku-tembolluna yambuma ung-mani sipa ung-bo tonju-pui-upui tepaliinga, sumbulsuli taki-taki Jerusallem ulsukundu pupaliinga ma-pangi te ‘Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangiele’ nili akuna ola pupa pi-pui-upui tirim.
38 Yambuma pali aima ipulam-ui ‘Yunu ung-bo tonjupa mani simbama piliamili.’ niku lku-tembolluna oku liiku máku tu-pui-upui tiring.