Judas 1

MUX

1 Na Jut, Yesos Krais-nga kongun tinjili kendemande-yi te,

2 ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni walse-walse ulu mare teku kis-singí kene eni kondu kolupa “Mindili nangi.” naa nimbá mele kene, ‘Eni numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ nilimú mele kene, eni numanu monjupa molupa, anju-yandu numanu munjingí ulu-pulele silimú mele kene, olandupa-olandupa pupili.

3 Aima nanga pulu lelemú yambuma, pepá ili eni topu simbundu Pulu Yili-ni na kene eni kene oliu tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molupu konjumulú kupulanum-na liipa monjulemú mele ‘Pepá topu nimbu sambu.’ nimbu tondulu mundupu numanu piliindu. Akiliinga-pe alsupu piliipu kene ekupu pepá topu eni nimbu simbu teker akili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulele ⸤Pulu Yili-ni⸥ ui yunga yambuma aima kamu walsekale sirim kanili ‘ ‘Mania naa pupili. Akili yambu te-ni aima alowa naa tipili.’ niku nokuku konjangi.’ nimbu ‘pepá te topu simbu.’ nimbu piliipu kene pepá ili ya lkisipu tombundu tokur.

4 Kaniliinga pulele i-sipa mele: Eni Krais-nga yambu-talapema molemelena yi mare kiyang niku oku molemele, yi kanumandu Pulu Yili-ni kórunga-ui nirim, yunga bukna molemú mele, nimba mele:

5 Auliele-ni yunga ⸤Isrel-⸥yambuma tepa liipa ⸤mindili noku muluring⸥ kolea Isip wendu liipa memba purum akili eni piliilimili akiliinga-pe ‘Alsuku piliangi.’ nimbu pepá topu temani akili alsupu topu sambu. Auliele-ni enini wendu liipa memba pupa kene, penga ‘Yunu-ni oliu tepa liimba.’ niku tondulu munduku naa piliiku ⸤yu liiku bulu siring⸥ yambu pulele topa kunjurum akili eni piliilimili akiliinga-pe alsuku piliai.

6 Mulú-koleana angkella mare Pulu Yili-ni ‘enini méle mare nokangi.’ nimba tondulu te sirim mélema táka-niku naa nokuku, muluring koleale munduku kelku anju puring angkellamanga temanele piliilimili akili alsuku piliangiko. Aku tiringeliinga Pulu Yili-ni enini ka sipa, lepa mindi pumba ka-sen-ni ka topa, kolea aima súmbulu túlina liipa suku mundurum. Pulu Yili-nga kot-ena auliele wendu ombáliinga nokuku molemele.

7 Angkella kanuma-ni teku kis-siring mele kolea-auli Sodom Gomora-sele kene, kolea akuselenga nondupa lirim kolea mare kene, kolea kanumanga muluring yambuma-ni aku-siku tiringko. Yambu kanuma anduku wapera toku, ambuma-ni ambuma-kene waperanale teku, yima-ni yima-kene waperanale teku, ulu aima kis akuma tiring kanili. Yambu kanuma tepi taki-taki nomba pepa mindi pulimú tepéle-ni topa kalurum. Temani akili alsuku piliangiko! Enini teku kis-siringeliinga ⸤Pulu Yili-ni⸥ mindili sirim ulu akili-ni ‘ ‘Oliu manda lepu temulú kene Pulu Yili-ni oliu aku-sipako tepa kis-simba.’ niku piliangi.’ nimba lip-lipi tolemú.

8 Aku-siku mele ⸤enini-kene ne molemele⸥ yima ⸤eninga numanu teku bemba sinjingí telemele yi kanuma-ni⸥ aku-siku ulu kisele telemele. Uru-kumbu lupa-lupa mare teku kanuku kene eni-enini eninga kangikundu ulu kalaru mulúlima telemele. ‘⸤Pulu Yili kene namba pelemú yambu-aulima kene⸥ oliu nokuku “Teai!” nilimele akumanga ung-mani te-ni oliu naa nokulemú.’ niku liiku su siku, mulú-koleana ⸤angkella⸥ tondulu puli aulima ung-taka tonjilimeleko.

9 Akiliinga-pe ⸤yi kanuma-ni angkellama ung-taka tonjilimele mele⸥ angkellamanga yi-nuim auli Maikele-ni kepe naa tirim. Maikel kene ⸤kurumanga nuim⸥ depollale-seleni “Moses-nga ónale liambili.” nikulu tombulku niringli kene Maikele-ni yundu “Depollale, nu teku kis-sikenu mele nu ung-mura sipu ung-taka tonjambu.” nimba ⸤tembandu aima suru-ipika nimba⸥ naa tirim. Yu-ni ⸤depollalendu⸥ nimba mele: “Teku kis-sikeneliinga Auliele-ni nu ung-mura sipa “Teku kis-sikenu.” nipili.” nirim.

10 ⸤Maikele-ni depollale ung-mura simbandu suru-ipika nirim⸥ akiliinga-pe ne ⸤enini-kene molemele⸥ yima-ni ung marenga puluma piliiku sundulimele ungma ‘Ung kísima.’ niku ung-taka tonjilimele. ⸤Enini méle-takarama-ni telemele mele telemele.⸥ Méle-takarama-ni ulu te tingíndu numanu kimbú naa siku walu-siku telemele. Aku-siku numanu kimbu naa siku uluma walu-siku anduku telemeláliinga enini méle te mola yambu te topa konjumba kupulanum-na pulimelé kene mindili noku kolemele. Yi kanuma aku-sipa mele. Méle-takarama-ni ung laye-kolte piliiku kene anduku telemele mele yi kanuma eniniko ung laye-kolte mindi piliiku kene walu-siku uluma teku ungma nilimele akiliinga enini mindili nungí kupulanum-na pungíko.

11 Enini aima mindili noku molku kis-singí! ⸤Yi⸥ Ken-ni tirim mele enini aku-siku telemele. ⸤Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi⸥ Bellam-ni tepa lawa tirim mele enini aku-siku ⸤‘Yambuma liipu tapunjupu kongunale we teamili.’ naa niku,⸥ ‘Ku-moni liamili.’ niku uluma telemele. Ui ⸤Pulu Yili-ni “Yambuma nokangli.” nimba Moses kene Eron-sele makó topa tondulale sirim yiselenga⸥ ungma ⸤yi⸥ Kora-ni “Naa piliimbu.” nimba karaye tirim mele eni gólu toku mani silimele yi akuma ⸤aku-siku Pulu Yili teku kis-silimelaliinga⸥ Kora kene, Kora-wasie teku kis-siku kara puring yima kene, akuma topa kunjurum mele gólu tuli yi akuma kepe Pulu Yili-ni “Mindili noku kolangi.” nimbáko.

12 Irili te yambu tenga kangina telemú kene yambale kapula naa molemú, mola nona anduli sip te nona pulimú kene ku te-ni sipele topa bulsumbandu nona mania pelemú, aku-sipa mele, eni Krais-nga yambuma anju-yandu numanu monjuku, tiluna langi noku molemele kene ⸤gólu tuli⸥ tápu-yi kanuma eni-enini tápu-teku, eni ⸤Krais-nga yambuma⸥ molemelena puku wasie molku kalaru mululi uluma teku, eni-enini molku langi pulele kene no pulele noku tingíndu pipili naa kolku we nolemele. ⸤Kupa topa pombera tolemú kene kanuku kene ‘Lo tomba.’ niku numanu siku nokuku molemele akiliinga-pe⸥ popuremi-ni kupama we topa memba pulimú mele yi kanuma aku-sílima molemele. Unji te mong naa topa kolemú kene pulu liiku mundulimele mele enini aku-siku molemele. Enini wale tale-siku kolemele yima. ⸤Aku-sipa yambuma liipa tapunjumba ung te yi kanuma-kene naa pelemú.⸥

13 Popuremi tolemú kene numú-kusa lombeya lepa anju-yandu pulimú mele enini aku-siku ulu kísima tingíndu pipili naa kolku we telemele. Noma amáme melemú kene yambuma-ni kanolemele mele enini pipili naa kolku ulu kísima telemele mele aku-sipa mokeringa lelemú. Kombukantupu mare eninga kupulanum-na naa puku kupulanum lupamanga anduku pulimeláliinga ⸤Pulu Yili-ni⸥ kombukantupu kanuma kolea súmbulu topa aima pombera tolemú kolea kis te makó topa ‘Pangi.’ nirim kombukantupu kanuma-mele yi akuma enini aku-siku molemeláliinga akuna pungíko.

16 Ulu ⸤kaí⸥ mare yi kanuma-kene wendu olemú kene taki-taki numanu kis panjiku “Ulu kísima.” niku “Teku kis-sikimili.” niku, aku-siku ung pulele nilimele. Eni-enini numanale-ni piliiku ‘I-sipu temulú kene numanu simulú.’ niku piliilimili ulu kísima mindi teku, enini kara puku eni-enini kape niku bima paka toku, ‘Yambuma-ni oliu méle mare sangi.’ niku kundi toku niku eku singíndu yambuma kape niku “Eni yambu kaíma.” nilimele.

17 Akiliinga-pe aima nanga pulu lelemú yambuma, oliunga Auli Yesos Krais-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni ui niring ung te piliiring mele alsuku piliai. Penga wendu ombá mele ui niku siku kene

18 eni ⸤Krais-nga yambumandu⸥ niku mele: “⸤Yesos alsupa ombá kene mulú-masele pora nimbá⸥ enale nondupa wendu ombá ena akumanga yi mare oku ⸤Pulu Yili-nga ungma⸥ ung-taka tonjuku ⸤liiku bulu siku⸥, eninga numanale-ni piliingí uluma Pulu Yili-ni kanupa kis piliimba uluma mindi teku, ⸤‘Sumbi-sipu molamili.’ ningí yambuma⸥ ung-taka tonjuku, tingí.” niring kanili alsuku piliai.

19 ⸤Yesos-ni liipa mundurum yima-ni penga aku-sipa yima wendu ungí niring mele⸥ ekupu yi kanuma eni molemelena oku molku, eni Krais-nga talapena-yambuma toku bulu-bale siku ‘lupa-lupa molangi.’ nilimele. Yi kanuma ya ma-koleana we-yambuma-ni piliiku telemele mele mindi teku, Mini ⸤Kake Tiliele⸥ numanuna naa molemú yima molemele.

20 Akiliinga-pe nanga aima pulu lelemú yambuma, eninga ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulu aima kake tili uluma Pulu Yili-ni yu-yunu sirim akili-ni eni-enini tondulu aima olandupa pumba uluma teku, Mini Kake Tiliele numanuna molupa liipa tapunjilimáliinga ⸤Pulu Yili⸥-kene popu toku ung niai.

21 ‘Oliunga Auli Yesos Krais omba eni kondu kolupa mindili silka uluma mundupa kelepa, eni taki-taki kona molku konjuku mindi pungí ulu-pulele simbandu ombá.’ niku nokuku molku kene ‘Pulu Yili-ni eni numanu monjulemú mele aima kamu numanu monjupa mindi pupili.’ niku mimi-siku piliiku, yu-kene nondupa puku molai.

22 Yambu mare ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring mele kelku numanu tale-tepa pípili molemele yambuma kondu kolku ⸤liiku tapunjuku⸥,

23 yambu mare tepi-koleana pungí telemelema lkisiku yandu liai! Yambu mare ⸤teku kis-singí kene kanuku kene⸥ kondu kolku teku liai. Teku liingíndu ⸤‘Oliu-ni kepe mindili nomulú uluma temulú.’ niku⸥ mundu-mong teku, eninga ui-numanuma-ni piliiku tiring ulu-pulu-kísimani eninga mulumbalema kepe kalaru munjurum kalaruma molemú mulumbalema aima kanuku kis piliiku kene, méle kalaru molemú méle kanuma ‘⸤Pulu Yili-ni kanupa kis piliilimú mélema.’ niku⸥ ambulungíndu ‘Oliu tepa kalaru monjumba.’ niku yambu kanuma aima mimi-siku kanuku teku liai.

24 ‘Eni ulu-pulu-kis te-ni naa ambulupa topa mania naa mundupili.

25 Aku-sipa manda temba Pulu Yi tiluele mindi molemále-ni oliunga Tepa Liipa Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liilimú Yili yunu,

Ler em outra tradução

Comparar lado a lado