1 ⸤Krais oliunga nimba kulunjurumeliinga ung te alsupu niambu.⸥ Numúna kene kariyapana kene kanupu kene méle-sikama naa kanupu mélemanga minima mindi angiliimú kanolemulu. Mélemanga minima kene mélemanga piksa dro telemelema kene akuma-ni sika mélema molemú mele we liipa ora silimú, yu-yunu méle-sika te mólu. Aku-sipa, Moses-ni ⸤“Ulu mare i-siku teai!” nimba⸥ yambuma-ni Pulu Yili popu tungí mele ung-mani sirim-ma penga ulu-kaí te wendu ombáliinga minéle mele mindi. Ung-mani akuma piliiku tiring uluma aima méle-sikama mólu. Akiliinga, ‘Pulu Yili popu tamili.’ niku kene ung-mani akuma piliiku kene kungma kalku Pulu Yili siringma-ni yambumanga ulu-pulu-kísima kamu lumaye naa tonjupa, Pulu Yili-ni enini kamu kanupa ‘numanu kaí kake tipili molemele.’ nimba kanomba ulu te naa tepa, ‘Enini “Pulu Yili-kene tepu kis-sirimulu.” niku numanale-ni naa piliiku molangi.’ nimba ulu te naa tirimeliinga taki-taki puniemanga pali enini Pulu Yili popu tungíndu ui kumbi-leku tiring mele tilu-siku mindi tingíndu kungma kalu-pui-upui tiring.
2 Aku-siku tiring uluma-ni eninga numanuma kam-kamu lumaye tonjulkanje alsuku kungma kalkemelaye? Kam-kamu lumaye tolkanje walsekale Pulu Yili popu toku kalku siku kene, eninga ulu-pulu-kísima mania pulka, kanu-kene enini ‘Numanukundu buni te naa pepa, ulu-pulu-kísima we naa pelemáliinga Pulu Yili-ni oliu molupu kis-simulú ulu te naa temba.’ niku piliiku kene alsuku kung mare naa kalku ulu akuma munduku kelkemela.
5 ⸤Penga kungma toku Pulu Yili popu toku kaluringmanga memima-ni yambumanga ulu-pulu-kísima numanuna pirim-ma kapula kamu lumaye naa tunjurum⸥-na piliipaliinga Krais ma-koleana ombá tepa kene ⸤Pulu Yili-ndu⸥ nimba mele:
6 ‘Pulu Yili kape niamili.’ nikunu
7 Kung kaluring akuma
8 ⸤Sika Pulu Yili-ni yu-yunu yambumandu “Teai.” nimba
9 ⸤Kung kaluringeliinga aku-sipa nimba kene⸥ pe nimba mele:
10 Pulu Yili-ni
11 ⸤Akiliinga ung te wasie i-sipa mele:⸥ Enamanga pali Pulu Yili popu tunjuli yima ola angiliiku popu tunjuli kongunale ti-pui-upui telemele. Aima taki-taki sumbulsuli tanguli ola angiliiku ulu-pulu-kísima aima kapula kulu naa tonjulemú kungma popu toku kalunjuku silimele.
12 Akiliinga-pe yi penga urum Pulu Yili popu tunjuli yi kanili-ni yambumanga pali taki-taki telemele ulu-pulu-kísima aima kamu kapula kulu tonjumba ulu te tenjimbandu yu-ni kamu walsekale mindi yunga turing kangiele Pulu Yili popu topa sirim kene ⸤kungma toku popu toku kalku Pulu Yili siring ulu-pulele kamu mania purum. Yu-ni aku tepa kene bi ola mulupili yu Pulu Yili-kene mélema nokumbandu⸥ Pulu Yili-nga ki-bokundu pupa mulurum. ⸤Ma-koleana Pulu Yili popu tunjuring yimanga kongunale pora naa nirimaliinga taki-taki ola angiliiku popu toku mindi angiliiring akiliinga-pe Krais-ni walsekale mendepolu Pulu Yili popu turum kene kapula tirimeliinga we mulurum.⸥
13 Akuna mulurum mele ekupu yandupa Pulu Yili-ni Yesos yunga ele-túma kamu topa mania mundumba enale wendu ombáliinga we nokupa molemú.
14 Yu-ni ‘Yambumanga ulu-pulu-kis telemele numanuna we pelemúma kamu mania pupili.’ nimba yambumanga nimba yu-yunu yunga memale walsekale onde lenjipa kulurum ulu akili-ni yambu numanuna kake temba telemú yambuma Pulu Yili kam-kamu kanupa kaí piliimba ulele tinjirimeliinga alsupa ⸤Pulu Yili penga méle te popu topa naa kalombaliinga ui mulurum mele ekupu we molemú⸥.
15 Yu-ni oliunga nimba tinjirimeliinga oliu numanu kake tipili molomulú ulu akilindu Mini Kake Tiliele-ni ung tale nilimú. Ui Mini Kake Tiliele-ni nimba mele:
16 “Auli ⸤Pulu Yi⸥li-ni nimba mele:
17 ⸤Mini Kake Tiliele-ni⸥ aku nimba kene ung te wasie nimba mele:
18 Akiliinga, Krais-ni oliunga nimba tinjirimeliinga Auli Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kísima ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde tinjirimeliinga ekupu oliu-ni ‘Oliunga ulu-pulu-kísima mania pupili.’ nimbu alsupu kungma topu kalupu yu popu topu simulú kupulanum te naa lelemú.
22 Pulu Yili molemúna nondupa pamulu. ‘Pulu Yili molemúna nondupa pamulu.’ nimbu kene Krais-ni yunga memale oliunga numanuna tanda sipa kanjunjurumele-ni oliu ulu-pulu-kis te numanuna naa pepa numanu kaí tepa pípili molupu, ⸤ui popu tunjuring yima-ni no aima kake tili te leku kene kangi kaí tepa angiliipili Pulu Yili-nga lkuna sukundu puring mele⸥ oliu aku-sipu ulu kaíma mendepolu tepu molupu konjupu, gólu tuli ung te numanuna naa pípili ‘Yu-ni kanupa kaí piliilimú uluma mendepolu teamulu.’ nimbu, ‘Yu-ni “Tembu.” nilimú mele aima sika temba.’ nimbu tondulu mundupu piliipu kene ⸤‘Pulu Yili-ni “Tembu.” nilimú mele sika temba mola naa tembanje.’ nimbu numanu tale-tepu liipu naa mundupu⸥ oliu Pulu Yili molemúna mundu-mong aima naa tepu nondupa pupu molamili.
23 “Enini-kene tembu.” nimba, nimba panjurum yili-ni gólu naa topa “Tembu.” nilimú mele sika telemú akiliinga eni “Yu ‘oliu-kene tepu konjumbu.’ nimba, nimba panjurum mele sika temba.” niku ui tondulu munduku piliiring mele munduku naa kelku, ambolku gi siku liiku kene ‘yu aima sika omba temba.’ niku numanu siku nokuku molai.
24 ‘Anju-yandu yambuma numanu monjuku liiku tapunjai.’ ningí kupulanum te piliiku koruku molai.
28 Yambu te-ni Moses-ni ⸤“Ulu mare i-siku teai! Mare i-siku naa teai!” nimba⸥ ung-mani sirim-ma ‘Naa piliipu tembu.’ nimba topa pula turum kene yi tale-ni mola yupuku-ni kanuku niku siring kene yu kondu naa kolku sumbi-siku kamu toku kunjuring.
29 ⸤Ui sika aku-siku teku kis-siring yambuma aku-siku mindili siring⸥ lem ‘yambu te-ni Pulu Yili-nga Málale ‘Yu ulu te mólu.’ nimba mundupa kelepa ⸤ung-taka tonjupa⸥, Pulu Yili-ni ung kona nimba panjipa mi lirim ungele Krais-nga memale-ni tondulu mundunjurum memi akili-ni yambu kanili ‘Pulu Yili-nga yambu numanu kake-tiliele mulupili.’ nirim memi akili ‘ulu te mólu’ nimba ung-taka tonjupa, Pulu Yili-ni oliu numanu monjupa liipa tapunjupa tepa liilimú mele liipa ora silimú Mini Kake Tiliele ung-taka tonjulemú yambu akili papu olandupa mindili nombá mola mólu.’ niku piliikimiliye?
30 Aku nikereliinga ung tale i-sipa bukna molemú:
31 Kona molupa mindi puli Pulu Yi aima tondulu puli olandupale-ni yambu te-ndu arerembi kolupa kene ‘Mindili nui.’ nimbá lem papu yu aima mini-wale mundumba. ⸤Akiliinga, máku topu anju-yandu yambuma ‘numanu tondulu pupili.’ niamili.⸥
32 Eni ui Pulu Yili-nga ungele kumbi-leku piliiku liiku kene tiring mele alsuku piliai. Eni mindili siring kene we mindili noku tondulu munduku molku Pulu Yili munduku naa kiliring.
33 Wale mare eni liiku yambumanga kumbi-kerina angnjiku eninga ung-taka tonjuku ‘mindili nangi.’ niring. Wale mare aku-siku mindili nuring yambuma enini-kene tapú-toku molku liiku tapunjuringko.
34 Ka siring ka-lkuna piring yambuma kondu kuluringko. ‘Eninga méle aima kaí taki-taki lepa mindi pumba mélema we lelemú.’ niku piliiku kene ‘Molku kis-sangi!’ niku eninga mana-mélema liiring kene ‘We liangi.’ niku we munduku kelku numanu siring. Aku-siku tiring walema alsuku numanu liiku munduku piliai!
35 Ui aku-siku tiring mele alsuku piliiku kene ‘Sika liipa tapunjilimú. Sika aku-sipu molomulú.’ niku tondulu munduku piliiring mele ekupu munduku naa kelai. Tondulu munduku piliiku mulungí kene akiliinga, méle kaluli kaíma eni auli-teku liingí.
36 ‘Pulu Yili-ni oliu “Teai.” nilimú mele temulú kene yu-ni “Simbu.” nimba, nimba panjurum méle kaíma liimulú.’ niku piliiku kene tondulu munduku piliilimili mele munduku naa kelku, teku mindi molai. Munduku kilingí kene naa liingí.
37 Ung te piliipu kene aku-sipu niker. Ung akili i-sipa mele:
38 “Na-ni ‘yambu sumbi-nílima’ nimbu
39 Akiliinga-pe yambu “Sika” niku tondulu munduku piliilimili mele munduku kelku kene kolea-kísina pulimelé yambumanga yambuma oliu naa molemulu. Oliu ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimulu yambuma Pulu Yili-ni tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa, ‘yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nilimú yambuma molemulu.