1 Na Poll, Yesos Krais-ni “Nanga kongunale tenji-pui.” nimba liipa mundurum yili. Oliunga Tepa Liipa Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liinjirim Pulu Yili kene ‘Oliu aima sika tepa konjumba.’ nimbu numanu sipu nokupu molemulu yi Krais Yesos-kene na makó tokulu “Kongun ili
2 ⸤Nu ‘Krais-nga yili molkunu konjani.’ nimbu na-ni nu nokuliu,⸥ nu kene olsula Krais-nga yisele molembuláliinga nu nanga kandi-málu Timoti nu pepá ili topu siker.
3 Na-ni kolea Masedonia propinj pumbundu nu tondulu mundupu mawa tepu kene “Kolea-auli Epesas mului.” nirindu mele ekupu nu alsupu mawa tepu kene “Akuna we mului.” niker. Yi mare-ni akuna gólu toku ung-lupama ung-bo tonjuku molemele akiliinga “Akuna we molkunu yi kanumandu “Aku naa teai.” ni.” nimbu nu mawa teker.
4 Yi kanuma-ni ⸤Juda-yambumanga⸥ temani-kange lupa-lupama toku anda-kolepalimanga bima sulu teku temani toku mindi molemele ungma-ni yambumanga numanuma topa bulu-bale sipa, ungmanga pulele piliingíndu we tombulku mindi ningí kupulanumele akisinjipa, Pulu Yili-nga ung-sikama piliingí kupulanumele pipi silimú ⸤akiliinga eninindu “Aku naa teai.” ni.⸥ Yi kanuma-ni ung-bo tonjuku mani silimele ungma-ni Pulu Yili piliimulú kupulanumele naa akisinjilimú. Pulu Yili-nga ungele kene, yu-ni “Oliu-kene tembu.” nimba, nimba panjurum uluma kene, ⸤Krais Yesos molupa oliunga nimba tinjirim mele⸥ ‘Akili sika.’ nimbu tondulu mundupu piliimulú ulele-ni mindi akusele piliimulú kupulanumele akisinjilimú.
5 “⸤Yi kanuma-ni niku kis-siku yambuma teku bemba silimele yimandu⸥ “Aku-siku naa teai.” ni.” niker mele ‘Krais-nga yambuma anju-yandu eni-enini numanu monjuku molangi.’ nimbu “Yi kanumandu aku-siku ni.” niker. ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulele aima sika telemele ulele kene, numanu kake tili ulele kene, numanale-ni piliiku kene ‘Pulu Yili-ni kanupa kis piliilimú ulu-kis te numanuna naa pelemú.’ niku piliili ulele kene, aku-sipa numanu kaí pípili yambuma anju-yandu eni-enini numanu munjuli ulelendu niker.
6 Yambu mare aku-sipa numanu kaíma naa pípili molku ulu kaí kanuma munduku kelku kene we-ungma tombulku niku kelep tolemele.
7 ‘⸤Moses-ni “Ulu mare i-siku teai! Ulu mare i-siku naa teai!” nimba Pulu Yili-nga ung-manima piliipa kene yandu nimba sirim⸥ ung-manimanga ung-bo túnjilima molamili.’ nilimele akiliinga-pe ung-manimanga puluma naa piliiku, tondulu munduku mani singíndu nilimele ungmanga puluma eni-enini mimi-siku naa piliilimili.
8 Oliu piliilimulu, ‘Moses-ni ung-mani sirimuma sumbi-sipu piliipu, ung-mani akumanga ung-pulele mimi-sipu piliipu kene ulu akuma temulú kene ung-mani akuma aima kaí.’ nimbu piliilimulu.
12 Yesos Krais oliunga Auliele-ni kongun tenjiliu ilinga tondulale sirim yili-kene “Angke” niker. Yu-ni na kanupa kaí piliipa ‘Nanga kongunale mundupa naa kelepa kapula tepa konjumba.’ nimba piliipa kene kongun tenjiliu ili na sirimeliinga yu-kene “Angke” niker.
13 Sika ui yunga bili liipu ung-taka tonjupu, yunga yambuma-kene ele-tu molupu kara pupu mindili sipu topu konjumbu tirindu akiliinga-pe yu sika Pulu Yili-nga Málale molupa Pulu Yili-ni ‘Oliu nukupili.’ nimba mana liipa mundurum yi Kraisele mulurum mele piliipu sundupuliinga, yunga temanele turing piliipu kene “Gólu tokomele.” nimbu tondulu mundupu piliirindu akili tepu lawa tirindeliinga yu-ni kanupa kene na kondu kolupa ‘Mindili nambu.’ naa nirim.
14 Na Krais Yesos-kene wasie tapú-topulu mulurumbulaliinga oliunga Auliele-ni na aima we kondu kolupaliinga, ‘Yu sika’ nimbu tondulu mundupu piliili ulele kene numanu munjuli ulele kene na-kene pulele pelemú ulu kanusele Auliele-ni sirim.
15 ‘Oliu ulu-pulu-kis tirimulu yambuma tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa yu-kene wasie molupu konjumulú kupulanum-na ‘liipu monjambu.’ nimba ⸤Pulu Yili-ni mana liipa mundurum yi-nuim⸥ Krais Yesos mana mania urum.’ ung akili aima sika ungele, yambuma-ni numanu tale naa pípili ‘Aima sika aku tirim.’ niku aima tondulu munduku piliingí kene kapula. Aku temulú kene aima sika ku naa pemulú. Ulu-pulu-kis tiring telemele yambumanga na ulu-pulu-kis tirindu mele aima olandupa,
16 akiliinga-pe Krais Yesos-ni ‘ ‘Yambuma numanu topele tangi.’ nimbu táka-nimbu nokupu molupu, molku kis-silimelaliinga wela arerembi naa kolupu numanu waengu nipili molupu mindi puliu. ‘Na-ni sika manda tepa liimba.’ niku piliingí yambuma sika kondu kolupu tepu liipu, kona molku konjuku mindi pungí ulu-pulele simbu niku kanangi.’ nimba kene na ⸤Poll⸥ ulu-pulu-kis olandupa tirindu yili ui kondu kolupa ‘Tepu kis-sirindeliinga mindili naa nambu.’ nimba tepa liirim.
17 Taki-taki molupa mindi puli yi nuim kingele molupa, kulú naa kolemú yili molupa, yambu te-ni naa kanolemú yili molupa, yu tiluele mindi sika Pulu Yili molupa, aku-sipa molemú Pulu Yili yu mindi bi ola molupa tondulu pépa, tondulu mundupa talang pupa, aku-sipa pépa mindi pupili! Aku-sipa mele aima sika tipili!
20 Aku tiring yambumanga yi Ameniyas kene Alleksenda kene elsele aku-sikulu tiringleliinga ‘⸤kurumanga nuim⸥ Seten mulurumna pangli.’ nimbu liipu mundurundu. ‘Aku-siku molkulu kis-sikulu kene Pulu Yili ung-taka tonjukulu yunga bili teku kis naa singlí mele piliangili.’ nimbu aku-sipu tirindu.