1 Ritonõpo Kuesẽkõ ynara tykase:
2 Imeimehnõ nonory põkõ enehpõko ase Papironia põkõ enahkatohme tyryrykane konõto samo tiriiku akamuru mya arory samo. Morohne enahkatoh ẽmepyry toehse ahtao osetapãko mã toto emero rokẽ poe. Moro nono patãpome rokẽ inomõko mã toto.
3 Pyrou onekomapopyra ehtoko Papironia soutatu tomo a, osewomatoh anamurupopyra ehtoko roropa; nuasemãkõ onypynanohpyra ehtoko; isoutatu tõ enahkatoko!
4 Tapurosẽme exĩko mã toto, orihnõko mã toto osema tao pata tõ po.
5 Izyraeu tõ onurumekara Ritonõpo Kurã nexiase. Juta tõ roropa onurumekara nexiase iirypyryme toehse toto ahtao ro Izyraeu tõ Esẽ neneryme.
6 Epatoko Papironia poe! Osepynanohtoko osepynanopyrykõ waro awahtao xine! Orihpyra ehtoko, iirypyryme Papironia ehtoh pokoino. Seromaroro emỹpõko ase Papironia nyrihpyry poko. Mokaro wãnohnõko ase inyrihpyrykõ emetakame.
7 Jemary ao Papironia nexiase kopu samo, uuru risemy, toetỹse sero nono põkõ emero tyripose eya. Moro eukuru moro kopu ao tõse ahtao imehnõ nonory põkomo a tyrowotase toh nexiase.
8 Mõtoino rokẽ Papironia toepukase, tonahkase! Ihnamotoko! Opi enehpotoko apurohpyry tõ epinohtohme. Moro ke otarame ekurãkãko ropa mana.
9 Imeimehnõ nonory poe aepyhpyã morotona osesarise ynara tykase: “Papironia põkõ akorehmary se ynanexiase repe, yrome tonahkase toto exiryke anakorehmasaromepyra ynanexiase. Ehmaropa emero kynonorykõ pona ropa. Papironia tuãnohse Ritonõpo a tyjamitunuru ke. Tonahkase mana ipunaka.”
10 Ritonõpo Kuesẽkõ ynara tykase:
11 Ritonõpo poe etonary se Metia tuisary tomo Papironia põkõ maro, Papironia enahkapory se Ritonõpo exiryke. Itapyĩ Kurã enahkatopõpyry papironio tomo a Jerusarẽ po emỹpõko Ritonõpo mana.
12 Soutatu tõ aropotoko pata Papironia apuru tõ tahkatohme! Erase tõ akorehmananõ tyritoko! Enenanõ tyritoko roropa! Orutua kõ tõtonẽse exiketõ tyritoko epaketõ apoitohme!
13 Tuna tõ tuhke nae Papironia nonory po, mõkomo kurã typyne exikety nae roropa mana. Yrome aenatyry toehse mana, aorihmapotoh toehse.
14 Tõmiry totapose Ritonõpo a, Jamihmehxo Exikety orutua kõ tuhke enehtohme etonatohme Papironia põkõ maro. Eporehkãko mã toto taparara tõ samo ikuhpỹme, akurume sã toto ahtao. Kohtãko mã toto orẽpyra.
15 Tyjamitunuru ke sero nono tyrise Ritonõpo Kuesẽkomo a.
16 Ritonõpo omipona aryryãko tuna mana kapu ao.
17 Morohne eneryke tyya xine ahno tõ emero putuhtome sã,
18 Mokaro neponãmarykõ typahsẽme rokẽ mã kehko.
19 Ritonõpo, Jako Esemy, mokaro sã pyra mana.
20 Ynara ãko Ritonõpo Kuesẽkomo:
21 Kawaru tõ tonahkase oya, epo xine ytoketõ maro.
22 Jomi poe orutua kõ totapase oya nohpo tõ roropa, tamuhpomãkomo te, poetohti tõ roropa,
23 Erase tõ totapase oya jeky tõ kaneru roropa.
24 Ritonõpo Kuesẽkõ ynara ãko:
25 Papironia, ypy sã mase, sero nono emero porehme enahkaponeme mase, yrome ywy, Ritonõpo, oepekara ase. Papironia apoĩko ase, esary pipahmãko ase. Nono pona emãko ase. Orunome toto rĩko ase.
26 Ikyryry tõ topu tõ onyripyra ropa tapyime, patãpome jũme exĩko, ona tonorẽ sã rokene. Ywy Ritonõpo oturuno.
27 — Osetapapotoko! Rue tõ etotoko ahno tõ netaryme! Typyreke toh tyripotoko imehnõ nonory põkomo a etonatohme Papironia poremãkatohme! Tuisa tõ ahno maro oximõpotoko etonatohme Ararate tomo te, Mini tomo te, Axikenaze tõ maro. Toiro orutua imenekatoko soutatu tõ aroneme etonatoh pona. Kawaru tõ enehtoko tuhke rahkene taparara tõ tuhke exiry samo, akurũ sã toto ahtao.
28 Typyreke toh tyripotoko. Metia tuisary tõ enehpotoko, kowenu poko erohketomo te, tuisa tomo te, inonory põkõ maro emero oximõtohme etonatohme Papironia põkõ poremãkary poko.
29 Nono tykytyky ãko, kywyh ãko roropa ynara exiryke: Tyriry se toehtoh rĩko Ritonõpo mã rahkene. Patãpome Papironia rĩko mana ona tonorẽ samo, ahno esaryme pyra rahkene.
30 Papironio tõ soutatu tõ tãtatapoikehse toh mana. Tehme rokẽ mã toto tytapyĩkõ jamihme exiketõ tao. Torẽse toehse mã toto, otupĩko rokẽ mã toto. Pata omõtoh apuru tõ tytahkase toto, tapyi tõ tyahkase mã kehko.
31 Omi aronanõ atakenaka ytõko tururume Papironia tuisary zuruse: Apatary aka tomõse epetõkara emero rokẽ poe.
32 Tuna akuohtoh tapoise epetõkara a, kysoutatu tõ tapyĩ jamihmãkõ tyahkase roropa eya xine. Soutatu tõ papironio tõ tõserehse mã toto.
33 Okynã pyra toto sahkãko epetõkara, itũtũmãko mã toto, tiriiku samo itũtũmatoh po. Ritonõpo, Jamihmehxo Exikety, Izyraeu tõ Esẽ noturuno.
34 Papironia tuisary a Jerusarẽ tysahkase, tõse eya.
35 Ynara kahtoko, Xião põkomo:
36 Ynara tykase Ritonõpo Jerusarẽ põkomo a:
37 Mame Papironia topu tõ typahsẽme exĩko kaetokohxo, onokyro tõ esaryme. Moro eneryke osenuruhkãko mã toto. Patãpome exĩko mana. Moro enenanõ oserehnõko mã toto aenatyhpyry eneryke tyya xine.
38 Papironia põkõ emero aryryãko reão tõ samo, omiãko roropa reão poenõ samo.
39 Tyamene se rokẽ toh nae? Otuhtoh konõto ekarõko ase eya xine. Toetỹse toto ripõko ase tãkye roropa. Mame nyhnõko mã toto jũme pakara ropa ehtohme.
40 Mokaro arõko ase aorihmapotoh pona, kaneru poenõ samo, poti tõ maro, kaneru inunõ sã roropa. Ywy Ritonõpo oturuno.
41 Ritonõpo Kuesẽkõ ynara tykase:
42 Tuna konõto tooehse Papironia epozakoxi, tyneryse pohkane konõto kuao.
43 Pata tõ typahse mã nono pona; ona sã toehse mã kehko tonore, tuna maro pyra, ahno esaryme pyra; moro kuroko ytopyra roropa mã toto.
44 Ritõ panõ Peu wãnohnõko ase, Papironia põkõ neponãmary. Imehnõ mõkomory tomatonanohse eya aexihpyry ipuxihkãko ropa ase. Imeimehnõ ahno tõ mokyro eahmakehnõko mã toto.
45 Izyraeu tomo epatoko moro poe. Axĩ ke ytotoko osepynanohtohme zehno jehtoh winoino.
46 Oserehpyra ehtoko, enaromyra ehtoko imehnõ omiry etaryhtao oya xine. Jeimamyry ae imehnõ omiry etãko matose tyorono. Imehnõ etapary poko moro nono po te, tuisa etonary poko imepỹ tuisa tõ maro.
47 Morarame okynã pyra Papironia neponãmarykõ wãnohtoh oehnõko mana. Papironia põkõ toehxirosẽme exĩko mã toto, orihnõko roropa mã toto, emero porehme.
48 Typoremãkase Papironia ahtao, tonahkase ahtao aepyhpyamo a inikahpoe, eremiãko mã kapuaõkomo. Nono põkõ roropa emero eremiãko mã toto tãkye toehtohkõke.
49 Ahno totapase Papironia põkomo a emero rokẽ po sero nono po, seromaroro typoremãkasẽme exĩko mã toto Izyraeu tõ totapase eya xine exiryke tuhke. Ywy Ritonõpo oturuno.
50 Ynara tykase Ritonõpo:
51 Ynara ãko matose: “Ehxirõko ynanase tounohse yna exiryke. Toehxirose ynanase imehnõ ahno tomõse exiryke osa kurã taka Ritonõpo Tapyĩ taka.”
52 Morara exiryke ynara ãko ase: Papironia põkõ neponãmary wãnohtoh oehnõko mana. Toto wãnohnõko ase. Mame tapurose exiketõ pusuh ãko mã toto, sapararahme nono poro.
53 Tonukuru waro Papironia põkõ ahtao kapu aka, moroto itapyĩ jamihmã ritohme, ahno aropory ya ikyryry enahkapotohme. Ywy Ritonõpo oturuno.
54 Ritonõpo Kuesẽkõ ynara tykase:
55 Papironia enahkapõko ase mynyhme ehtohme.
56 Toehse mã toto Papironia enahkase;
57 Ituisary tõ toetỹse tyripõko ase, tuaro exiketomo te, tuisa tomo, soutatu tomo, enara.
58 Papironia apuru tõ typahsẽme exĩko mã nono po.
59 Seraia, Neria mũkuru, Maaseia pary, tuisame nexiase, tuisa Zetekia akorehmane Juta esemy. Asakoropane jeimamyry taropose ahtao Zetekia a Juta po, Seraia ytõko nexiase Papironia pona. Naeroro ynyripohpyry tõ ekaroase eya.
60 Pape imeroase Papironia enahkary poko, imeĩpo ehtoh poko roropa emero.
61 Ynara ase Seraia a:
62 Imeĩpo oturuko Ritonõpo a ynara samo: “Ritonõpo, yna Esemy, õmiryme sero nono emero enahkapõko mase, ahno maro okyno tomo, onokyro tõ roropa. Patãpome exĩko sero pata mana jũme rahkene.”
63 Mame sero pape tysekeremakehse ahtao mokaro netaryme topu imyhko ipokona ematohme tuna Eupyrati kuaka.
64 Mame ynara kaxiko: “Sero sã exĩko Papironia, nerỹko mana. Jũme onuhpyra ropa exĩko mana, enahkapõko mã Ritonõpo exiryke.”