1 Mame imepyny a roropa tutupi tokarose roropa, Anania a ipyty maro.
2 Ipyty esety Sapira. Emero pyra tytinerũkõ tokarose eya xine:
3 Morarame Peturu tõturuse Anania maro:
4 Otupi onekaropyra ro awahtao xine otupime nexiase. Tupito epehpyry morararo, otinerũkõme ro nexiase. Oty katoh popyra oexirykõ se hmatou, yna enekunopyry se? Ajohpe mase Ritonõpo a yna a rokẽ pyra, tykase Peturu eya.
5 Morara kary etaryke tyya nono pona toepukase Anania. Toorihse. Morarame: “Mokyro norihno Ritonõpo poe,” kary etaryke tyya xine tõserehse toto itamurume.
6 Mame nuasemãkomo a ekepyry tanỹse. Tyõtose, enara. Tarose toto a, zonẽtohme.
7 Morarame tẽ pitiko tykase ahtao ipytỹpyry tooehse, tuaro pyra.
8 Mame Peturu tõturupose nohpo a:
9 Morarame Peturu a tozuhse. Ynara tykase ynororo:
10 Axĩ toepukase nohpo nono pona, toorihse. Morarame nuasemãkõ tooehse ropa ahtao tapyi taka, nohpo orihsẽ tonese eya xine. Tarose toto a zonẽtohme inio ekepyry myhtokoxi.
11 Morarame tõserehse Jezu poetory tomo. Mokaro ekary etahpõkõ tõserehse roropa toto.
12 Kokoro rokẽ tõximõse toh rahkene Peturu tõ maro, Ritonõpo Tapyĩ taka, Saromão nyrihpyry taka. Mame jamihme tyrise toto Ritonõpo a kurãkõkara kurãkatohme ropa eya xine.
13 Mame imehnõ mokaro maro oximõpyra toehse toto, zuno toexirykõke. Yrome kure tõturuse toto ipoko xine.
14 Mame tuhke Jezu poetory tõ toehse, orutua komo, nohpo tomo, enara. Tuhke tomãse toto.
15 Morarame kurãkõkara kurãkary ropa eneryke tyya xine tuhke kurãkõkara tonehse eya xine etuehkõ tapo, osema taka Peturu zuzenu rokẽ ytotohme epozakuroko, osema ae Peturu ytoryhtao.
16 Tuhke roropa imeimehnõ pata tõ poe tooehse toto Jerusarẽ pona. Kurãkõkara tonehse roropa toto a, jorokohpã kõ roropa tonehse eya xine. Emero toh tukurãkase ropa eya xine.
17 Morarame Ritonõpo maro oturuketõ tuisary tõ, satuseu tõ maro Peturu tõ zumoxike toehse toto.
18 Tapoise toto a ẽmatohme ãpuruhpyry taka.
19 Yrome Jezu nenyokyhpyry toytose koko ãpuruhpyry apuruhmakase ropa. Mokaro tutũtanohpose ropa eya.
20 — Ytotoko Ritonõpo Tapyĩ taka. Oturutatoko mokamo a Jezu poko, Jezu poetoryme toto ehtohme, orihpyra toto ehtohme jũme, tykase Jezu nenyokyhpyry eya xine.
21 Morara tykase exiryke toytose toto pakeimo Ritonõpo Tapyĩ taka imehnõ amorepase.
22 Morarame toytose toto ãpuruhpyry taka. Yrome tynẽmatyãkõ onenepyra tokurehse toto. Naeroro toytose ropa toto kõseriu a oturuse. Ynara tykase toto eya xine:
23 — Ãpuruhpyry tapuruse kynako. Erase tõ rokẽ moroto kynako. Ynanetapuruhmaka repe. Yrome arypyra toh kynako, tykase toto.
24 Morara kary etaryke tyya xine tõserehse toto, Ritonõpo maro oturuketõ tuisary tomo, oturutoh erase tõ maro.
25 Morarame imepỹ tooehse oturuse. Ynara tykase ynororo:
26 Morarame soutatu tõ esẽ toytose, typoetory tõ maro, Peturu tõ apoise ropa. Opore pyra tõturuse toto eya xine sekerereme, imehnõ kurũke, totaparykõ se pyra toexirykõke.
27 Morarame tarose ropa Peturu tomo kõseriu ẽpataka ropa.
28 — Oty katoh imehnõ amorepãko matou mokyro poko? Toto anamorepapopyra ynanexiase ipoko oya xine. Seromaroro emero Jerusarẽ põkõ tamorepase oya xine. Yna hxirõko roropa matose mokyro exixihmatopõpyry poko, tykase mokyro Ritonõpo maro oturuketõ tuisary.
29 Morarame Peturu tomo a tozuhse:
30 Ritonõpo mokyro kytamurukõ esemy. Eya Jezu tõsemãkase ropa onexixihmahpyrykomo wewe pokona.
31 Mame tuisa konõtome tyrise ropa ynororo Ritonõpo a, emero Kuesẽkõme aehtohme. Kypynanohnekõ mokyro. Kyyrypyrykõ korokary se ynororo. Kyyrypyrykõ rumekary se kuahtao xine ikorokãko mana.
32 Naeroro imehnõ tuarõmãko ynanase morohne poko. Yna maro Ritonõpo Zuzenu mana yna akorehmãko. Tõmipona exiketomo a Tuzenu ekarõko Ritonõpo mana, tykase Peturu.
33 Mame morara kary etaryke tyya xine tyekĩtapãse toto. “Setapatone,” tykase toto.
34 Yrome toiro towõse tõturutohme. Parixeume ynororo, esety Kamarieu. Moeze omihpyry poko amorepatõme ynororo. Emero ise roropa toh kynexine. Mokyro a Peturu tõ jarãnaka taropose aporo. Mame ynara tykase ynororo:
35 — Izyraeu tomo, tomeseke ehtoko mokã poko.
36 Pake hkopyra imepỹ tamuxime toehse, Teuta. Tõsekarose ynororo tuisame toexiry poko. Imehnõ roropa toytose imaro, 400mãkomo. Yrome totapase ynororo ahtao, tãtahpahse toh emero, aomipona aehtyamo. “Tuisa konõto mokyro,” kara toehse toto.
37 Okomino tyoro, Juta, Karirea pono kowenu tineru apoiryhtao ahno a, tuhke roropa imaro tãtãnonohse toh repe. Yrome toorihse ynororo ahtao ipoetohpyã toytose ropa toto tosaka xine.
38 Naeroro ourutorỹko ase mokã poko pyra oehtohkõme. Ah nytõ toto. Ahno omi poe rokẽ toto ahtao toto namorepary enahnõko rokẽ mana. Yrome Ritonõpo omi poe toto ahtao enahpyra mana imehnõ amorepary eya xine.
39 Morara exiryke tomeseke ehtoko. Typoetory ryhmaryhtao ozehno xine exĩko Ritonõpo mana, tykase Kamarieu eya xine.
40 — Ỹ, tykase toh repe. Yrome Peturu tõ tonehse ropa tyya xine ahtao typipohse toto a.
41 Morarame toytorykõ ropa ahtao kõseriu wino tãtãkyemase toto.
42 Mame kokoro rokẽ Ritonõpo Tapyĩ tao tõturuse toto Jezu Kyrixtu poko. Imehnõ tapyĩ tao roropa oturukehpyra toh kynexine.