1 Morarame Romano kynexine Sezarea po, esety Koneriu. Soutatu esẽ kynexine ynororo. 100me ipoetory tõ kynexine, soutatu tomo. Itaria põkõme toto esety.
2 Mokyro Ritonõpo waro exikety kynexine. Aomipona roropa kynexine tytapyĩ taõkõ maro. Tuhke tytinerũ tokarose eya juteu tomo a, tymõkomokãkara a. Kokoro rokẽ Ritonõpo maro tõturuse ynororo.
3 Morarame Koneriu a Ritonõpo nenyokyhpyry tonese tõsenety, xixi tywykahme ahtao. Morarame ynara tykase sã ynororo eya:
4 — Otara myka? tykase Koneriu Ritonõpo nenyokyhpyry a, tõserehse.
5 Wenikehpyra ynororo kure oexiry poko. Naeroro opoetory aropoko Jope pona Ximão enehtohme xiaro. Esety akorõ Peturu.
6 Tosety ae exikety maro reh mahna, okyno pihpyry rine mahro. Itapyĩ mã tuna ehpio. Ãmorepãko mã mokyro Ritonõpo omiry poko zuaro oehtohme, tykase Ritonõpo nenyokyhpyry Koneriu a.
7 Morarame tymaro aoturuhpyry toytose ropa ahtao, tynamoto tonehpose tyya, oseruao soutatu maro, toto a tõturutohme.
8 Mame tõsenehtopõpyry poko toto zuruxĩpo, tonyohse toto Jope pona.
9 Yrokokoro Koneriu poetory moe pyra Jope poko toehse toto ahtao, Peturu tõnuhse tapyi mypatarãnaka, tõturutohme Ritonõpo a, tãxiahtao toehse ahtao.
10 Morarame Peturu tomitapãse. Tõtukuru se repe. Yrome tõsẽ atahnopyra ro ahtao tõsenehse ynororo Ritonõpo poko.
11 Kapu atapiakary tonese eya. Otuato konõto panõ tyhtose eary poko Peturu myhtokoxi.
12 Moro tapo onokyro panõ tonese eya, nono poro ytoketomo, torõ tõ roropa.
13 Morarame omi ynara tykase:
14 — Onetapara ase. Moino ro ase tõsẽ rypyry onõpyra ypoeto ae ro, tykase Peturu eya.
15 Morarame sekere tykazomose inetaryme:
16 Mame tõnuhse ropa otuato panono. Morarame tyhtozomose osemazuhme ayhtohpyry saaro. Mame tõnuhse ropa rahkene, jũme, kapu aka.
17 Morarame Peturu toepohnohse tynenehpyry poko. Aemynyhmary rohtao Koneriu nenyohtyã toeporehkase toto.
18 — Taroh Ximão Peturu nahe? tykase toto tõturupose.
19 Morarame toepohnopyryhtao ro Ritonõpo Zuzenu omiry totase Peturu a:
20 Oyhtoko. Enaromyra exiko. Toto maro ytokose. Ynenehpotyã mokaro, tykase Ritonõpo Zuzenu eya.
21 Morara kary etaryke tyya Peturu tyhtose ropa zara tae Koneriu nenyohtyã omikase.
22 Morarame tõturuse toh eya. Ynara tykase toto:
23 — Omõtoko tapyi taka, tykase Peturu eya xine. Mame moro tao tynyhse toto.
24 Sã aeporehkatohkomo Sezarea pona. Moroto Koneriu kynexine toto eraximãko, tyekyry tõ maro, tope tõ maro, Peturu otururu etatohme.
25 Morarame Peturu omomyryhtao tapyi taka, Koneriu tooehse aomikase. Tosekumuru po typorohse ynororo Peturu ẽpataka.
26 Yrome Peturu a tanỹse ropa ynororo.
27 Morarame tõtururukõme Koneriu maro tomõse ynororo tapyi taka. Tuhke ahno tonese eya moro tao.
28 Mame tõturuse ynororo eya xine. Ynara tykase:
29 Morara exiryke tykohmase jahtao oya xine kure rokẽ ezukuase anaropotyamo. Oehno oturuse oya xine. Oty katohme kuenehpoase tarohna? tykase Peturu, tõturupose.
30 Morarame Koneriu a tozuhse:
31 Ynara nase sã ya: “Koneriu, õtururu totase mã Ritonõpo a. Tymõkomokãkara pyno oexiry roropa tonese eya mana. Wenikehpyra ynororo kure oexiry poko.
32 Naeroro opoetory aropoko Jope pona Ximão enehtohme xiaro. Esety akorõ Peturu. Tosety ae exikety tapyĩ tao mana, okyno pihpyry rine tapyĩ tao. Tuna ehpio mã itapyĩkomo. Tooehse ynororo ahtao oturũko oya xine mana,” nase Ritonõpo nenyokyhpyry ya.
33 Morara kary etaryke ya ypoetory tõ aropoase axĩ oehtohme. Tãkye ase tooehse oexiryke. Seromaroro taro ynanase Ritonõpo poko. Õtururu etase moxiã noehno, tykase Koneriu eya.
34 Morarame Peturu tõturuse eya xine. Ynara tykase:
35 Emero tõmipona exiketõ kure Ritonõpo a mana, ajoajohpe pyra toto exiryke, juteu tomo, juteutõkara, enara, tykase Peturu.
36 — Ritonõpo a Izyraeu tõ tamorepapose urutõ komo a, Jezu Kyrixtu waro toto ehtohme, zehzehno pyra toto ehtohme. Emero Kuesẽkõme Jezu Kyrixtu mana. Moro waro matose.
37 Kuesẽkõme aexiry poko João tõturuse ahno ẽpurihkaryhtao tyya. Morotoino Jezu poko tutuarõtase toto Karirea põkomo. Jutea põkõ roropa tutuarõtase toto. Zuaro matose.
38 Seromaroro amarokõ roropa Jezu waro exĩko matose. Ritonõpo a Tuzenu tokarose eya emero zuaro ehtohme. Morarame toytoytose ynororo. Ahno poko toenupunase. Joroko nyryhmatyã tukurãkase ropa eya, kurãkõkara roropa, Ritonõpo imaro exiryke.
39 Jezu waro ynanase, imaro toytose yna exiryke yna patary poro, Jerusarẽ poro, enara. Toxixihmase ynororo juteu tomo a wewe pokona, aorihtohme.
40 — Yrome Ritonõpo a tõsemãkase ropa oseruao tõmehse ahtao. Mame tõsenepose ropa ynororo.
41 Emero pyra, tunutuarõtanohtyamo a rokẽ tõsenepose ynororo, yna a rokene. Ynanotukuase imaro tõsemãse ropa ynororo ahtao.
42 Mame yna enyokyase ãmorepatohkõme typoko, tykase Peturu. — Imeĩpo oehnõko ropa mana isene exiketõ apiakase. Aorihtyã roropa apiakase oehnõko mana Ritonõpo omi poe. Moro poko ourutohkõme yna enehpoase Jezu xiaro.
43 Mokyro poko tymerose Ritonõpo poe urutõ komo a. Enetuputyryhtao oya xine oorypyrykõ korokãko mana, Jezu enetuputyryke oya xine, tykase Peturu eya xine.
44 Peturu a toto zururuhtao ro Ritonõpo Zuzenu tyhtose. Tõmiry etananõ aka tomõse.
45 Moroto juteu tõ kynexine roropa Peturu marõkomo.
46 Toto aka Ritonõpo Zuzenu omomyry tonetupuhse eya xine, imeimehnõ omiry ae toto otururuke: “Imehxo Ritonõpo mana,” kary etaryke roropa tyya xine. Morarame Peturu tõturuse tymarõkomo a:
47 — Sẽpurihkatone toto tuna kuaka, kysã xine moxiã aka Ritonõpo Zuzenu tomõse exiryke, tykase Peturu eya xine.
48 Morarame tõpurihkase toto eya xine Jezu poetoryme toehse toto exiryke.